Karu rünnaku ohver: Kahe hüppega oli karu mul peal!
Viimati ründas karu inimest laupäeva õhtul Jõgevamaal Puurmani vallas Härjanurme külas. Poegadega emakaru kätte jäi kunagise Saduküla sovhoosi metsavaht Ain Truusa, kes kalaleminekuks kodu lähedal raiesmikul üraskeid otsis.
Nüüd lamab mees Tartu ülikooli kliinikumis, jalg 17 kohast kinni õmmeldud.
Loom tuli maha lasta
“Kõik toimus imekiiresti. Kahe hüppega oli karu mul peal. Ega siit elusalt ei pääse, mõtlesin,” rääkis Truusa. “Esimene hammustus käis läbi kummiku ja jala, nii et ragin taga.”
Mees ei kaotanud siiski pead. “Kui ta juba põlve näris, hakkasin roikaga vehkima. Tahtsin seda karule silma ja suhu ajada, läks aga ninasõõrmetesse.”
Nii aega võitnud mehel õnnestus kraavi hüpata ja vihase looma käest vabaneda.
Jõgevamaal toimus ka eelmine inimese ja karu traagiline kohtumine. 2008. aastal ründas Endla raba ääres peetud põdrajahil Põltsamaa jahimeest Aksel Kaselat suur isakaru, räsides meest kaelast ja jalast. Enda päästmiseks tuli kütil loom maha lasta.
Sellele, et just Jõgevamaal karu ja inimese teed sagedamini kokku saavad, viitab ka zooloog Tiit Randveeri 2006. aastal valminud töö “Karu käitumine inimesega kohtumisel”.
Uuringu jaoks täidetud 164st karudega kohtumise ankeedist laekus tervelt 41 Jõgevamaalt, mitte aga Ida-Virumaalt või Pärnumaalt, nagu võinuks oodata.
Randveeri uuring näitab, et 164 kohtumisest 15-l ründas karu inimest. Viiel juhul sai inimene vigastada, neist neljal korral juhtus see pesa lähedal. Kõige sagedamini kohtub inimene karuga augustis ja oktoobris.
Miks aga just Jõgevamaa? Maakond asub kahe suure rabamassiivi – Alam-Pedja looduskaitseala ja Endla raba vahel. Pealegi, tänavu märtsis Alam-Pedja looduskaitsealal läbi viidud loenduse ajal nähti tervelt kuue mesikäpa jälgi.
“Karu arvukus on tõusuteel,” tõdeb ka Tartumaa jahindusklubi juht Jaak Volmer.
Truusi ja karu kohtumispaiga naabruses elava kogenud jahimehe Tõnis Vihti sõnul elab ainuüksi Põltsamaa jahipiirkonnas poolsada karu.
“Hästi palju on kahe-kolmeaastasi,” tõdeb ta.
Karude suur arvukus on surunud osa loomi elama inimese vahetusse naabrusse. Ka viimatises õnnetuspaigas on igas suunas maja kilomeetri kaugusel.
Väga haruldane juhtum
Siiski ei kujuta karud endast väga suurt ohtu. “Viimane surmajuhtum oli umbes kümne aasta eest Soomes,” teab Viht. “Tegu oli karuga, kes külastas prügikaste.”
Skandinaavias pandi enam kui kahesaja aasta jooksul ametlikult kirja vaid 48 juhtumit, kus karu inimest vigastas.
Tõsi, 27 korral tappis karu inimese. Tegutses kaks inimsööjakaru. Esimene murdis aastatel 1775–1776 maha viis, teine 1852–1856 kolm inimest.
Rootsis suri viimati inimene, jahimees, karu tekitatud vigastuste kätte 1902. aastal. Norras sai neli aastat hiljem surma 13aastane poiss, kes trehvas mesikäpaga lambakorjuse juures.
1976–1995 vigastasid karud Rootsis seitset inimest. Neist kuus olid jahimehed, kellest viis kohtusid haavatud karuga. Seitsmes oli metsatööline, kes sattus poegadega emakaru lähedusse.
Kamtšatkal, kus karude arvukus ülikõrge, ründavad nad inimest igal aastal 15–20 korral, iga kümnes rünnak lõpeb surmaga.
Karu hammustas kannikast
Tiit Randveeri uuringu ankeetides kirjeldatakse kohtumisi karuga järgmiselt:
- 1975. Möödusin kolme meetri kauguselt, kus karu lamas. Karu märkas mind, tahtsin põgeneda, õnnetuseks kukkusin kõhuli, karu hammustas mind ühest kannikast. Loom seisis mõned minutid minu kohal, hambad irevil, siis lahkus.
- 1986. Karu ründas selja tagant.
- 1990. Mitu korda ründas, ka koera. Paar meetrit enne minuni jõudmist tõusis tagumistele käppadele. Arvatavasti kaitses poegi, olin pesale liiga lähedal.
- 2000. Karu lähenes selja tagant. Käsi sattus tema hammaste vahele. Õieti ei purenud ja loobus ründamisest. Armid käel ja kibestumus hinges, miks ta küll ründas.
- 2001. Emakaru röhatas vaikselt, peale mida pojad põgenesid. Ema pöördus, vaatas üle õla, röhatas ja lahkus rahulikult.
Kõige ohtlikum on karujaht
Tiit Randveeri andmetel varitseb kõige suurem oht karu poolt vigastada või isegi surma saada karujahil. 71% juhtudest tekitab vigastusi haavatud karu.
Nii valmistuvadki jahimehed karuga kohtumiseks tõsiselt. “Otse ründava karu tabamine surmava lasuga on väga nõudlik ülesanne, sest tappev piirkond on vaid tennisepalli suurune ala karu silmade vahel,” kirjutas ajakiri Eesti Jahimees mullu novembris.
Karu tulistamist tuleb harjutada spetsiaalses tiirus. Soomes on ründava karu laskmise harjutamiseks kaks lasketiiru – üks Leppävirran-Varkaudenis, teine Pälkänes.
Karuga võib kohtuda aga ka raipe juures, koeraga metsas jalutades või koduloomi karjatades. Korra on vigastada saanud ka loodusfotograaf.
Reeglina pole karu agressiivne ja lahkub.
Mõnikord alustab loom hirmutamiseks inimese suunas üksnes sööstjooksu. Ka poegadega emakaru ründab vaid pooltel kohtumistel.
