Kas Eesti peab Venemaale 50-miljardilise kingituse tegema?

 (143)

piirilepe
Foto: Tiit Blaat

„Minu arvestuste järgi on äraantavate territooriumide väärtuseks viiskümmend miljardit eurot," usub Jõgevamaal asuva Kooli talu perenaine Hilja Aasa.

„Piirilepingu sõlmimise sildi all kingitakse Vene Fõderatsioonile 232 000 hektarit maismaa pinda ja sama palju veealust pinda Pihkva ja Peipsi järves, osaliselt Narva jõgi, Narva veehoidla ja 100 000 hektarit Narva lahte,“ tõdes Hilja Aasa.

„Narva laht kuulus Nõukogude ajal ENSV-le. Kokkulepe oli tol ajal, et liiduvabariikide piire ei muudeta. Eesti vabariik on ainuke riik endiste liiduvabariikide hulgas, kes annab ära liiduvabariigi piiri sees oleva ala 1000 km2," rääkis Aasa Maalehele.

"Piirilepinguga annaksime ära Narva Hüdroelektrijaamad ja kuna jaama lüüsid jääksid Vene poolele, siis tammide allalaskmise korral seiskuksid Narva elektrijaamad ja uus Auvere elektrijaam jahutusvee puudumise tõttu,“ seletas murelik kodanik ja jätkas: „Anname ära omaaegse kauni Petseri, mis oli Petseri maakonna keskus ja tähtis kauplemiskoht, kuhu sõideti kogu Euroopast ka meeleldi puhkama."

Uus Eesti-Vene piirileping poolitab Setu rahvastiku asuala, jättes nende kodud, maavaldused ja kalmud Vene poolele. Piirilepinguga anname ära  ka Jaanilinna, mis oli alates 1648.a. olnud Narva linna osa. 

"Eesti vabariigi põhiseadus sellist linnade ja territooriumide kinkimist ette ei näe, seega on see Eesti vabariigi valitsuse poolt jäme põhiseaduse rikkumine," leiab Aasa.„Ära kingitavatel aladel, linnadel ja varadel on ka rahaline väärtus,“ rõhutab aastaid raamatupidajana töötanud murelik ettevõtja.

Seotud lood:

„Ma olen arvestanud Narva veehoidla ja Narva lahe majanduslikku, riigikaitselist ja strateegilist tähtsust, olen arvestanud Narva lahe, Pihkva ja Peipsi järve ning Narva jõe kalavarusid, olen arvestanud looduskaitselist aspekti, Petseri ja Narva linnade ja külade väärtust,“ selgitas ettevõtja, mismoodi ta arvestas piirileppe sõlmimisel Eesti riigile tehtava kahju. „Olen arvestanud 100 000 hektari põllumaa olemasolu, mille valitsus kavatseb ära anda.  Selle ülesharimisel võiks Eesti praegusest 210 000 tonnist teraviljast ja rapsist poole rohkem teravilja ja rapsi eksportida. Samuti olen arvestanud  vähemalt 100 000  hektaril laiuvaid metsavarusid aga ka maapõuevarasid -  Petseri maakonnas kõrgekvaliteedilist kvartsliiva ja Narva tagustel aladel põlevkivi. Lisanud olen ka  äraantavate alade turismipotensiaali."

Aasa arvestuste järgi on äraantavate territooriumide väärtuseks viiskümmend miljardit eurot.

„Kas väike Eesti riik peab suurele ja vägevale Vene Föderatsioonile tegema nii suure kingituse," küsis Aasa.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare