Kas eestimaalased peavad pühi laenude toel? Pangaametnikud teavad, kuidas asjad on

 (52)
sms-laen
Foto: Andres Putting

Aasta lõpp tähendab tavaliselt suuremaid väljaminekuid: jõulukingitused, üritustel osalemine, sõidud sugulaste juurde, pühadelaud … Kust inimesed selleks kõigeks raha võtavad – kas säästudest või tuultavad krediitkaarte ja võtavad väikelaenu?

„Vaatasime pingsalt kuude statistikat, kuid avastasime, et väikelaenude kasv toimub pigem kevadeti, detsember ei erine laenude tarbimise poolest teistest kuudest üldse,“ purustavad SEB äriarenduse tootejuht Evelin Tammearu ja arendusjuht Roland Jõesalu jõululaenude müüdi.

Kui vaadata SEB krediitkaartitehingute keskmisi näitajaid, siis viimastel aastatel on need pidevalt kasvanud, kuid mitte detsembris, kinnitavad nad. Keskmise tehingu summa selle panga klientidel 2015. ja 2016. aasta detsembris küll kasvas, kuid tehingute arv jäi võrreldes aasta keskmisega umbes samale tasemel, erilisi hüppeid aasta viimasel kuul ei ole tekkinud.

Samas tõdeb Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets oma panga statistikale tuginedes, et inimeste hoiakute ja tegeliku käitumise vahel on suured käärid. „Teisisõnu - inimesed ei planeeri laenuraha kasutada, kuid pühademeeleolus teevad seda siiski,“ ütleb Voomets. „Kui lähtuda eelmiste aastate statistikast, näeme, et aasta viimasel kuul krediitkaartidega tehtud tehingute osakaal kasvab.

Seevastu väikelaenu võetakse keskmisest vähem. Kui krediitkaardiga laenuraha kasutatakse, siis tehakse seda pigem lühiajaliselt, eesmärgiga kulutusi hajutada.“

Finantskäitumine on vastutustundlikum

Seotud lood:

Swedbanki rahaasjade teabekeskus on eestimaalaste jõulupühadeaegset finantskäitumist uurinud kaks aastat. Eelmise aasta jõulu-uuringu tulemused näitavad, et krediitkaarti, tarbimis- või väikelaenu plaanib kinkide ostmiseks kasutada vaid 2% elanikest. Lähedastelt kavatseb laenu võtta 1%. Enam kui pooled katavad kingituste ja muud pühadega seotud kulutused jooksvalt pere-eelarvest.

See, et jõuluhullus ei pane enam eestimaalasi enam kiirelt laenama, on oluline ning räägib sellest, et inimeste finantsteadlikkus ja üldine distsipliin on viimase kümne aasta jooksul kõvasti paranenud, väidavad pangaametnikud.

Kui Evelin Tammearu ja Roland Jõesaar Maalehe palvel SEB klientide krediitkaartide kasutamise statistikat üle vaatasid vaatasid, selgus üllatusena, et märgatava kulutuste kasvu asemel osutus kõige tugevamaks trendiks hoopis e-kanalites sooritatud ostude kasv 2015., 2016., ja 2017. aastate novembris.

„Ma ei oska öelda, kuivõrd õige on seda seostada jõulukingituste ostuga, aga kui me vaatame kõige populaarsemaid e-ostude kanaleid (Aliexpress, E-bay jt), siis sealt kingituste tellimisega peab kindlasti arvestama ühekuulise varuga. See viibki meid järeldusele, et eestlased ostavad aina aktiivsemalt kingitusi välismaa e-kanalitest,“ selgitab SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann.

Piilmanni sõnul võib krediitkaartide kasutamise kohta välja tuua, et kui 2015. aasta alguses ulatus nende kasutamissagedus kolme korrani kuus, siis 2017. aastal on see kindlalt ületamas 4,3 korda. Kasvutrendi näitab nii kaartide kasutamissagedus kui ka keskmine tehingu suurus, mis hetkel ulatub 45 euroni. 71% kasutamisjuhtudest leiab aset Eestis, 29% aga toimub välismaal.

Ebamõistlikke asju ei kingita

Teine levinum viis jõulukulutusi katta on kulusid hajutada – kingid ostetakse varem valmis ja paljud on aastalõpu väljaminekute tarvis ka säästnud.

„Kaudse tegurina mõjub ka elanikkonna sissetulekute kasv, mis peaks nüüdseks jätma rohkem võimalusi oma jõuluväljaminekute planeerimiseks. Viimastel aastatel on märgata ka eraklientide aktiivsemat säästmist. Seegi loob omamoodi finantsbaasi selleks, et jõulude ajal oleks inimesel endal vajadusel piisav rahaline varu olemas,“ lisab Piilmann.

Voometsa sõnul torkab positiivse tendentsina silma, et kuigi suur osa inimestest ei planeeri jõulukulutusi pikalt ette, proovivad nad siiski vältida ebamõistlike ja mittevajalike kingituste tegemist ega jäta kingituste ostmist päris viimasele minutile.

Loe veel

Rahalisele survele vaatamata on jõulude tähistamine Eesti elanike jaoks oluline ja 62% eestlastest arvab, et kingituste tegemine peaks käima selle juurde.

7 soovitust, kuidas veeta muretud jõulupühad
  • Koosta kingituste nimekiri ja eelarve. Tee kingituste ja kingisaajate nimekiri lähtuvalt eelarvest. Pane esmalt paika summa, mida planeerid kulutada ja seejärel inimesed, kellele soovid kinki teha. Selline lähenemine aitab võidelda kiusatusega kulutada plaanitust enam ja vältida ostukorvis kingitusi, mida keegi ei vaja. Kõige olulisem on mitte teha kinke kohusetundest, vaid inimestele, kes on tõesti sinu elus olulised. Kui kingisaajate ring on siiski laiem, tasub teha omavahel kokkuleppeid (nt loosipakke). Kingituste nimekirja kanna kaasas, näiteks rahakoti vahel või telefonis, siis on sellest ka reaalselt kasu.
  • Kasuta pühadeostude eest tasumiseks ühte pangakaarti. Kasuta maksmisel ainult ühte pangakaarti. Nii on kergem oma kuludel silma peal hoida. Kui sul on mitu krediitkaarti, siis kasuta seda, millel on soodsam intress. Kui maksad krediitkaardiga, tasub jälgida krediidilimiidi kasutamist. Oluline on, et tulevased tagasimaksed oleksid jõukohased ja ei tekitaks rahamuresid.
  • Planeeri jõululaua menüü. Sihitult ostukorviga riiulite vahel käies ostad tõenäoliselt oluliselt enam toitu, kui vajad ja kulutad rohkem. Hinda realistlikult vajalikke toidukoguseid, tee nimekiri ja võta arvesse ka koduseid varusid.
  • Osta kingitused e-poest. Internetis pole järjekordi ja trügimist, kuid arvestama peab paki saatmise tähtaegadega. Internetist on mugav valida näiteks raamatuid, parfüüme ja kinkekaarte. Ostes jõulukingid e-poest, maandad ka riske, sest kui lähedasele inimesele mingil põhjusel kingitus ei peaks sobima, on võimalik see 14 päeva jooksul tagastada.
  • Tee ise kinkekaarte. Asjade asemel kingi lähedastele hoopis oma aega ja oskusi. Näiteks vii sõber uuel aastal kinno, anna noorele perele pisiperet hoides vaba õhtu või tee remonditöid.
  • Valmista kingitus ise või tee heategu. Kõige meeldejäävam kingitus on enda kätega valmistatud asi või hoopis südamest tulnud heategu, mille teed teise inimese eest. Isetehtud kingituse valmistamiseks ammuta inspiratsiooni internetist.
  • Võta hetk oma perega koosolemiseks. Suures jõulutuhinas on kerge unustada, et jõulud peaksid olema aeg, mil veeta kvaliteetaega oma lähedastega. Selle asemel, et koguda tarbetuid asju ja võlakoormat, tuleks keskenduda mälestuste kogumisele.
Allikas: Kati Voomets, Swedbanki rahaasjade teabekeskus

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare