Kas haiguslehel olles palka ei saagi?
Kui võtsin tööandjaga ühendust, et uurida miks mulle töötasu pangakontole ei kantud, sain vastuseks, et minu palgapäev lükkub edasi, saan palga siis kui olen uuesti tööle asunud. Kas tööandjal on õigust sellel põhjusel palgapäeva edasi lükata?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg.2 p.2 sätestatud tööandja kohustuseks on maksta töö eest töötasu kokku lepitud tingimustel ja ajal. TLS § 28 lõikest 1 nähtub, et tööandja peab oma kohustusi töötaja suhtes täitma lojaalselt ja hea usu põhimõtte kohaselt. Töötasu maksmise aeg koht ja viis on täpsemalt reguleeritud TLSi § 33. Erisuseks palgapäeva osas on vaid selle langemine kokku riigipüha või puhkepäevaga: siis loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.
TLS ei nähtu, et tööandja võiks töötaja töötasu väljamaksmist edasi lükata põhjusel, et töötaja palgapäeval ei tööta. Samas on TLS sätestatud kord juhuks kui tööandja ei maksa töötajale töötasu välja tähtaegselt: siis peab tööandja maksma töötajale viivist. Viivise maksmine tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 ja viivise määraks on VÕS § 94 sätestatud intressimäär (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub 7% aastas. Seega on hetkel intressimääraks 8% aastas, kui töö- või kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Kui tööandja arvates ei olnud võimalik töötajale kogu eelneva perioodi eest välja makstavat raha välja arvutada põhjusel, et töötaja ei olnud töötasu arvutamise ajaks esitanud haiguslehte, siis sel põhjusel ei olnud õige välja teenitud töötasu välja maksmata jätta. Töötasu ja tööandja poolt makstav haigushüvitus on erinevad tasuliigid, nende arvutamise ja maksmise kord on samuti erinev.
Tasu haiguspäevade eest, mis tuleb välja maksta tööandjal, arvestab ja maksab tööandja välja pärast töövõimetuslehe esitamist palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui talle töövõimetusleht esitati. Seega on tööandja jaoks on oluline täita kohustus - maksta haigushüvitust - 30 kalendripäeva jooksul pärast töövõimetuslehe esitamist, mis ei pruugi kokku langeda ei esimese ega sellele järgneva palgapäevaga vaid sõltub tööandja juures töövõimetuslehtede esitamise korras sätestatud tähtajast või töötaja poolsest esitamise ajast.
