Kas kasuema, võõrasema, päevaema või ööema?

Peres kasvavaid kasu­lapsi toetab riik üle kolme korra vähem kui lastekodulapsi. Ent ka kasupere tahab pakkuda lapsele parimat. Näiteks talle kõrgharidust võimaldada.

“Ma sain neli väikelast korraga, sest nende isa läks vangi, aga emal tekkisid teised huvid, lisaks alkoholilembus,“ meenutab Ly Sova Viljandimaalt Viiratsi vallast, kuidas ta kolm aastat tagasi neli väikelast kasvatada võttis. Kõige pisem oli siis vaid 1,7aastane. Eripedagoogi kõrgharidusega Soval oli juba varem üks kasulaps peres kasvamas, lisaks kaks täiskasvanud poega.

Sova pole kordagi kahetsenud, et viit kasulast kasvatab: “Ega laps ole postipakk, et proovid 14 päeva, siis saadad tagasi.”

MTÜ Viljandimaa Kasupered juhatuse esimehena kurvastab aga Sovat see, et aastatega jääb kasuperesid järjest vähemaks. “11 aastat tagasi, kui meie liit alustas, oli Viljandimaal 28 kasuperet, nüüd on vaid kaheksa,” räägib Sova.

Ta arvab, et ametniku jaoks on emahooleta jäänud lapse lastekodusse panemine lihtsam. Siis pole tal selle lapsega enam mingit tegemist. “Aga kasupere jääb ametnikule koormaks, sest ametnik peab kasuperet külastama ja sellel silma peal hoidma,” räägib Sova.

“Kasupere on omavalitsusele tüliks, sest selline pere vajab ikka aeg-ajalt midagi, lapsele hambaklambreid või keelelaagrit. See on omavalitsusele täiendav väljaminek, ent lapse vajadusi silmas pidades ei ole selline suhtumine normaalne,“ kinnitab ka Eesti Kasuperede Liidu juhatuse esimees Malle Kobin.

Praegu on üle Eesti 283 kasuperet. Kasulapsi on neis 329. Niisiis polegi neid inimesi vähe, kel on jagunud südameheadust ja kaastunnet, et võõras laps oma perre võtta. Olgu selleks siis naabrilapsed või oma laste mängu- ja koolikaaslased. Lastekodus, mida viimasel ajal ametlikult asenduskoduks nimetatakse, on 1157 last, asenduskodusid on 34.