Kas maakonnalehti ähvardab sulgemine?
"Selliste ettepanekutega aidatakse pigem kaasa pikalt kestnud traditsioonide väljasuretamisele - maakonnalehe mitteilmumisele," räägib Valgamaalast väljaandva AS Litero juhatuse esimees Marek Pihlak.
Valitsus on maakonnalehtede kojukannet toetanud 1998. aastast 15 mln krooniga aastas, 2007. aastast on see olnud 20 mln krooni. Nüüd võib see raha riigieelarve kärbete tuhinas kaduda, lisaks ootab ees ajalehtede käibemaksu tõus 5%-lt kas 9%-le või koguni 18%-le. Samuti kerkivad taas kojukandetariifid, sest ka Eesti Post tahab oma osa saada.
"Kõik see kokku vallandab piltlikult öeldes pidurdumatu hinnahüppe," ütleb Võrumaa Teataja peatoimetaja Kalev Annom, kes viitab, et löögi alla jäävad just maa-asulates ja metsataludes elavad inimesed Mõnistes, Urvastes, Lasval, Meremäel, Missos ja Varstus.
Leht harvemaks, hind kõrgemaks
"Neil ei ole võimalik lehte osta kioskist ning pole alati ka Interneti-ühendust. Ainuke võimalus on ajalehtede tellimine. Kui aga tuleb valida lapse koolilõuna eest tasumise või arsti juurde sõitmiseks ostetava bensiini ning hüppeliselt kallinenud ajalehetellimuse vahel, siis pole raske ennustada, mida eelistatakse," arutab Võrumaa lehe peatoimetaja.
Kolme maakonnalehe (Järva Teataja, Sakala, Virumaa Teataja) vastutav väljaandja Peep Kala prognoosib, et sellised muudatused tooksid kaasa katastroofilise olukorra viis korda nädalas ilmuvatele suhteliselt väikese tulubaasiga maakonnalehtedele (Põhjarannik, Virumaa Teataja, Meie Maa, Oma Saar).
Pisut lihtsam on olukord nn suurte maakonnalehtede (Pärnu Postimees, Sakala) ning ka kolm korda nädalas ilmuvate maakonnalehtede jaoks (nendel ei ole kojukande osa kulud nii suured ja dotatsiooni mõju seega väiksem).
"Mis võimalused suurima löögi alla sattuvate 5 korda nädalas ilmuvate maakonnalehtede kirjastajatel on, pole ilmselt raske ennustada: esimene on ilmumissageduse vähendamine 3 korrale nädalas. Järgmine oleks tellitavate lehtede muutmine tasuta lehtedeks, see aga pole ilmselgelt majanduslik. Viimane tee on paberlehe ilmumise lõpetamine üldse ja info jagamine Internetis. Kõik need variandid tähendavad kahtlemata maal elavate inimeste informeerituse kahanemist miinimumini," arutleb Kala.
Kala on välja arvutanud, et dotatsiooni kadumine tooks näiteks Virumaa Teatajale (VT) kaasa ca 820 000 kr lisakulu. Käibemaksu võimalik tõstmine seniselt 5 protsendilt 9-le tähendaks veel 150 000kroonist lisakulu, aga kui valitsus otsustab tõsta käibemaksu 18 protsendini, siis peaks VT lisaks ära maksma 835 000 krooni (kokku siis 1 655 000 krooni). Olgu öeldud, et selle aasta kasumieelarve on VT-l vaid
300 000 krooni.
"Et reklaami müügist järgmisel aastal arvestatavat lisatulu pole näha, siis ainuke koht, kust see raha peaks tulema, on tellijate ja jaeostjate taskust," rõhutab Kala.
Valgamaalase väljaandja Marek Pihlak prognoosib, et käibemaksu tõstmine muudaks Valgamaalase hinna tellijale kuus 10 krooni võrra kallimaks, aga maapiirkondades on igal kroonil väärtus. Maakojukande dotatsiooni kadumisega suureneksid ajalehe väljaandmiskulud umbes kolmveerandi miljoni võrra aastas.
"Sellist lisaraha pole meil loomulikult kusagilt võtta. Paistab, et valitsuse tõsine soov ongi, et see, kes maalt ja hobusega, jäägu pigem hobuseta," nendib Pihlak.
Dotatsioonide kadumine ei ole veel otsustatud
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Gea Otsa selgitab, et dotatsiooni kadumine järgmisest aastast ei ole otsustatud, see on osa eelarvekõnelustest ning praegu on veel vara midagi täpsemat öelda. Mis puudutab käibemaksu, siis praeguses eelarve läbirääkimiste etapis on Otsa sõnul juttu olnud kõigi käibemaksueristuste tõstmisest 5%-lt 9% peale.
"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab maakonnalehtede kojukande toetamist loomulikult oluliseks, samas on aga kindel, et kokku tuleb hoida ja palju," rõhutab Gea Otsa.
"Kõigil otsustajatel tuleks arvestada, et aasta pärast on kohalike volikogude ja 2011. aastal Riigikogu valimised. Püüeldes viie Euroopa rikkaima riigi sekka, tuleks hoopis eeskuju võtta Suurbritanniast ja Belgiast, kus riik on osanud asjad nii korraldada, et ajalehtede käibemaksumäär on null protsenti," ütleb Võrumaa Teataja peatoimetaja Kalev Annom.