Kas õde saab venna vara pärida?
Lugeja küsib: Minu vend ja vennanaine tegid vastastikuse testamendi vara pärimiseks. Aga kõigepealt suri vend, siis vennanaine. Lapsi neil ei ole. Kas mul kui meheõel on õigus sellest varast midagi pärida? Varaks oli mu kadunud vennal koos vennanaisega korter, auto ja käsitöökoda.Kas peaksin kuhugi pöörduma ja ennast pärijana üles andma? Kas notari juurde või kohalikku omavalitsusse?
IVO MAHHOV
vandeadvokaat
Kui vend koos naisega notari juures ühise testamendi tegi, siis ilmselt mõtlesid nad oma soovid hoolikalt läbi.
Kindlasti ka notar selgitas neile seadusi ja vastas nende küsimustele. Et lasteta paar esmaseks pärijaks teineteist määrab, on tavaline ja mõistlik. See garanteerib teisele abikaasale, et leselt ei tule poolt pärandist nõudma surnud abikaasa õed-vennad või nende lapsed seadusjärgsete kaaspärijatena.
Nagu aru võib saada, nii nende tahe teostuski – pärast venna surma jäi ainupärijaks tema abikaasa.
Samas vastastikuses testamendis määratakse sageli seegi, kes on pärijaks siis, kui sureb ka teine abikaasa (pärimisseaduse § 90). Näiteks et lõpuks pärivad mõlemate abikaasade vennad-õed. Abikaasad ei määra oma ühises testamendis järelpärijat aga juhul, kui nad soovivad lõplikku otsustust jätta sellele abikaasale, kes kauem elab, ilma talle midagi ette kirjutamata.
Sageli ongi väga raske ja ebamõistlik kauem elavat abikaasat siduda. Võimatu on ju ette ennustada, mis tulevikus juhtuma hakkab ning millised saavad olema üleelanud abikaasa vajadused.
Nähtavasti jätsid teineteisele vabad käed ka teie vend ja vennanaine. Kui enne oleks surnud vennanaine, oleks kogu vara edasise saatuse võinud määrata teie vend. Kuna aga vend suri enne, läks otsustamise õigus üle vennanaisele.
Juhul kui vennanaine uut testamenti ei teinud ega teile midagi jätnud, pärivad tema järelt ta seadusjärgsed pärijad, s.t naise õde. Seda, kas teile testamendiga ka tegelikult midagi jäeti või mitte, on teil võimalik selgitada notari vahendusel.
