Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?

 (36)
                     
Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?
Foto: Sven Arbet

Tahan pärandada vennapojale maamaja. Häda on selles, et vennapojal on nii palju pangavõlga, et ta ei saa seda ka aastakümnetega ära makstud. Siit küsimus: kas pank saab küüned taha ajada pärandatud majale, et võtta see ära oma võla katteks? Kas ei kujune vennapoja aitamine niiviisi panga aitamiseks?

Vastab Ivo Mahhov
vandeadvokaat 

Mitmekorruseline oman­disüsteem, kus ühest allikast pärit vara antakse teisele isikule hallata kolmanda isiku huvides, on tavaline Inglismaal, USAs ja teistes nn tavaõiguse maades. Seal on traditsiooniliselt lubatud ja tavalised õiguslikud skeemid, mis võimaldavad võlgnikul varast kasu saada ka nii, et võlausaldajad tühjade kätega jäävad.

Eesti seevastu kuulub Mandri-Euroopa õigusruumi, kus püüeldakse kinnistusraamatu ja õigussuhete selguse ning kindluse poole. Kaitstakse laenuandjat. Meil ei ole võimalik kinkida või pärandada, välistades kingitavat või pärandatavat vara pankrotipesast.

Teisisõnu – kui vennapoeg on võlgades, on pangal tõepoolest õigus nõuda võlgade tasumist ka päritud maja arvel.

Praktikas on ette tulnud, et võlgnik lausa loobub pärandist lootuses, et pärand läheb siis üle tema lastele, kes võlgades ei ole.

Ka see ei aita – kehtiva pärimisseaduse § 126 sätestab, et loobutud pärandist rahuldatakse kõigepealt loobuja võlad, ning vaid järelejääv osa läheb üle järgmisele pärijale. Kokkuvõtteks – on teie õigus otsustada, kas pärandate vennapojale maja või mitte, kuid vennapoeg saab pärandit nautida vaid juhul, kui ta maksab ära oma võlad.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Türgist pärit Safak Samiloglu õpib Tallinnas küberjulgeolekut ja töötab tarkvaraarendajana. Ta peab tõenäoliseks tulevikus Eestisse jääda.
Türgist pärit Safak Samiloglu õpib Tallinnas küberjulgeolekut ja töötab tarkvaraarendajana. Ta peab tõenäoliseks tulevikus Eestisse jääda.
Iga aastaga saab Eesti ülikoolidest hariduse üha rohkem välisriikide üliõpilasi. Paljud neist soovivad jäädagi Eestisse tööle.
5 Tõnu Oja (seisab) – praost Odja, Pääru Oja – Ekke, Kaspar Velberg – sulane Jaagup Seenepoiss ja Külli Teetamm – köögitüdruk Kadi.
5 Tõnu Oja (seisab) – praost Odja, Pääru Oja – Ekke, Kaspar Velberg – sulane Jaagup Seenepoiss ja Külli Teetamm – köögitüdruk Kadi.
Saueaugu teatritalus mängitava “Ingelandi” esietendusel nappis ehk Ekke Moori mängukirge. Lavastus jäi kirjandusele justkui alla, kuid kuuldavasti on nüüdseks seisud muutunud.*
Seda, et eesti raskeveohobune on leebe loomu ja suure jõuga, tõestas ruun Vunts, võttes turjale kolm meest: hobusekasvataja Ennu Tšernjavski,       minister Marko Pomerantsi ja Riigikogu liikme Ivari Padari. Hobusel aitab paigal püsida kutsar Tuuli Sarapu
Seda, et eesti raskeveohobune on leebe loomu ja suure jõuga, tõestas ruun Vunts, võttes turjale kolm meest: hobusekasvataja Ennu Tšernjavski, minister Marko Pomerantsi ja Riigikogu liikme Ivari Padari. Hobusel aitab paigal püsida kutsar Tuuli Sarapuu.
Eesti raskeveohobuseid on nõudluse puudumise tõttu alles jäänud väga vähe. Kui aga kõik tööd, mida nende kogukate suksude abil teha saaks, üles leitaks, kasvaks nõudlus kohe ja kiiresti.
Halliste orelifestivali esimene kontsert oli 27. juulil Kõpu kirikus. Iris Maidre-Aarvik mängib vioolat, Ingmar Simson-Valtin viiulit.
Halliste orelifestivali esimene kontsert oli 27. juulil Kõpu kirikus. Iris Maidre-Aarvik mängib vioolat, Ingmar Simson-Valtin viiulit.
Keskpaika on jõudnud esimene Halliste orelifestival, mis kestab 3. augustini.