Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?

 (36)
                     
Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?
Foto: Sven Arbet

Tahan pärandada vennapojale maamaja. Häda on selles, et vennapojal on nii palju pangavõlga, et ta ei saa seda ka aastakümnetega ära makstud. Siit küsimus: kas pank saab küüned taha ajada pärandatud majale, et võtta see ära oma võla katteks? Kas ei kujune vennapoja aitamine niiviisi panga aitamiseks?

Vastab Ivo Mahhov
vandeadvokaat 

Mitmekorruseline oman­disüsteem, kus ühest allikast pärit vara antakse teisele isikule hallata kolmanda isiku huvides, on tavaline Inglismaal, USAs ja teistes nn tavaõiguse maades. Seal on traditsiooniliselt lubatud ja tavalised õiguslikud skeemid, mis võimaldavad võlgnikul varast kasu saada ka nii, et võlausaldajad tühjade kätega jäävad.

Eesti seevastu kuulub Mandri-Euroopa õigusruumi, kus püüeldakse kinnistusraamatu ja õigussuhete selguse ning kindluse poole. Kaitstakse laenuandjat. Meil ei ole võimalik kinkida või pärandada, välistades kingitavat või pärandatavat vara pankrotipesast.

Teisisõnu – kui vennapoeg on võlgades, on pangal tõepoolest õigus nõuda võlgade tasumist ka päritud maja arvel.

Praktikas on ette tulnud, et võlgnik lausa loobub pärandist lootuses, et pärand läheb siis üle tema lastele, kes võlgades ei ole.

Ka see ei aita – kehtiva pärimisseaduse § 126 sätestab, et loobutud pärandist rahuldatakse kõigepealt loobuja võlad, ning vaid järelejääv osa läheb üle järgmisele pärijale. Kokkuvõtteks – on teie õigus otsustada, kas pärandate vennapojale maja või mitte, kuid vennapoeg saab pärandit nautida vaid juhul, kui ta maksab ära oma võlad.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (1) Anonüümne (35)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
Sel laupäeval tuleb Eesti Vabaõhumuuseumis suisa kahekordne pidu – uksed avavad peipsivene maja ja setu talu. Selle sündmuseni jõudmiseks kulus aga enam kui kolm
kümnendit vaeva.
Fortin Bley
Fortin Bley sõnul saavad kõik Elevandi­luuranniku väike­tootjaid aidata sellega, kui eelistavad õiglase kaubanduse märki kandvaid tooteid.
Eestit külastanud Elevandiluuranniku kakaokasvataja Fortin Bley ütleb, et kui anda väikefarmeritele võimalus oma töö eest ausat hinda saada, paraneb elujärg ja kakaokriisi pole vaja karta.
Allan Kool (vasakul) ja tegevjuht Marco Pärtel
Kostivere Lihatööstuse omanik Allan Kool (vasakul) ja tegevjuht Marco Pärtel usuvad, et tuliuue sisseseadega tuliuues hoones asuv tööstus saab peagi võimeka koostööpartneri, kelle abil hakata kasumlikult toodangut väljastama.
PRIAlt 600 000 eurot toetust saanud, kokku 1,5 miljonit eurot maksma läinud lihatööstuse käivitamine Kostiveres viibib, sest konkurentsi tihenemise tõttu tuleb omanikel algne turustrateegia ümber mängida.