Vastab vandeadvokaat Ivo Mahhov:

Sageli arvatakse, et pärand avaneb pärandvara ümbervormistamisega pärija nimele. Tegelikult aga ütleb pärimisseaduse § 3 lg 2, et pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandvara loetakse pärijatele üle läinuks kohe sellest päevast peale.

See tähendab, et kõige eest, mis toimub varaga juba hetk pärast pärandaja surma, vastutavad pärijad. Näiteks – pärandiks oleva maja katuselt kukkuv jääkamakas vigastab tänaval autot. Pärija vastutab tekkinud kahju eest vaatamata sellele, et pärand on ümber vormistamata ja omanik ei ole õnnetuse hetkel ehk isegi teada. Kui keegi vastutust võtta ei taha, tehakse pärija ja vastutaja kindlaks tagantjärele pärimismenetluse käigus.

Seega võivad pärijad pärandi oma valdusse võtta otsekohe. Vastasel korral ei saaks nad ju korraldada ka jää ja lume koristamist. Kui nad ei taha, ei sunni neid keegi pärandit ka ümber vormistama. Nad võivad pärandaja nimel olevas majas rahulikult edasi elada.

Ümbervormistamise ja omaniku staatuse tõendamise vajadus tekib tavaliselt siis, kui on soov maja ära müüa, välja võtta ja jagada pangas olev raha, taotleda toetusi maa ja metsa harimiseks jne. Selleks võib notari poole pöörduda ükskõik millal. Arvestama peab aga pärimisseaduse § 171 lg 2, mille kohaselt ei ole asja lahendamine võimalik kiiremini kui üks kuu. Kas tegu on seadus- või testamendijärgse pärimisega, ei oma tähtsust.

Kuuekuuline pärandi vastuvõtmise tähtaeg kehtis Eestis kuni 1996. aastani. Nüüd sellist korda ja tähtaega enam sätestatud ei ole.