Kas Suklesed ja spaad rõhuvad kohalikul turismiturul oma huvidele?
Pärast kevadist Soome Matka turismimessi ütles Müüriääre kohviku üks omanikest Marget Vatku Läänlases: Haapsalus annab tunda see, et linnapea on spaa osanik. „Kui spaad on messidel esindatud, siis kõik on ju OK. Aga ei ole ju!“ leidis Vatku.
Ornitoloog ja ettevõtja Tarvo Valker märkis hiljuti Lääne Elus, et seitsmest Läänemaa Turismi nõukogu toolist kaks on hõivanud Haapsalus tegutsevate spaade tegevjuhid, kes esindavad sama tegevusvaldkonda.
Estonian Nature Toursi omanik Marika Mann lahkus enda sõnul MTÜst Läänemaa Turism, sest nägi, et selle tegevus on liiga palju spaade poole kaldu. “Spaaturismi arendamine on igal juhul üks mitmest prioriteedist, aga see ei tohiks olla primaarne. Seda olen ka enne Läänemaa Turismi nõukogust lahkumist välja öelnud, et poliitiline jõud spaaturismi arendamise juures ei ole eriti tore, et tahta kaasa rääkida,” lausus ta.
Marika Manni sõnul on spaade huvide taga poliitika, linnas ja spaades töötavad tugeva natuuriga juhid, kes suruvad oma soove läbi liiga omakasupüüdlikult.
Kuidas Läänemaa turismielu suunatakse?
Kes on Läänemaa Turismis otsustajad, et mõnele ettevõtjale jääb mulje, nagu spaaturism oleks eelisarendatud? Esiteks tuleb meelde tuletada, kes on Läänemaa Turismis otsustajad ja mida nad otsustada saavad.
Läänemaa Turismis on 33 liiget. Nemad on need, kes peaksid kujundama MTÜ tegevust. Nende ühised otsused on need, mida nõukogu hakkab täitma. Seega pole nii, et nõukogu teeb kogu töö liikmete eest ära ja võtab vastu ainult nõukogus enamuses olevate mõne valdkonna või piirkonna esindajate otsuseid. Liikmete enda aktiivsusel on samuti tähtis roll. Iseasi, kas liikmed on aktiivsed.
Ent vaadates otsa Läänemaa Turismi nõukogus olijatele, siis võib jääda mulje, et nõukogu saaks ühe valdkonna või piirkonna arengut rohkem mõjutada kui mõne teise oma. Haapsalu linna esindab nõukogus Urmas Suklese parema või vasaku käe üks sõrmedest, linna avalike suhete juht Tõnu Parbus. Nõukogu esimees on Urmas Suklese abikaasa, Fra Mare spaa juhataja ja üks omanikest Maret Sukles. Nõukogu liige on Laine spaa juhataja Irene Väli, kes on ametis ka Eesti Spaaliidu juhatuse esimehena.
Nõukogus on veel neli liiget: Uus-Kalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht, endine Risti vallavanem Rein Kruusmaa, MTÜ Terra Maritima juhataja Nele Sõber, Haapsalu Vanalinna Bowlingu omanik Arvi Nebokat.
Seega otseselt Haapsaluga on seotud neli inimest seitsmest. Kui maa- ehk loodusturismi pärast mures olev Marika Mann ütleb, et Läänemaa Turism on Haapsalu ja spaade poole kaldu, siis selline mulje võib jääda küll. Iseasi, kas ka MTÜ nõukogu otsused seda tegelikkuses on. Selleks peaks analüüsima, mida on Läänemaa Turismi liikmed ise otsustanud ja mis on neist otsustest nõukogus saanud. Neid aastate taha ulatuvaid andmeid praegu pole.
Küsisin hiljuti Urmas Sukleselt, kas see, et linnapea korraldab Peterburis suures osas linna raha eest Haapsalu päeva, et meelitada linna vene turiste, kas see on kasulik ka talle, kui spaaga seotud isikule. Suklese sõnul saavad kasu kõik linna kohvikud ja muud turistidest huvitatud asutused, aga ka spaa. See on loomulik. Ei saa ju kindlaks teha, kas Peterburi Haapsalu päeval nähtu ja kuuldu põhjal tulid turistid ainult spaadesse või käisid ka mujal. Otseselt saavad kasu küll need ettevõtted, mida turist külastab ja kuhu raha maha jätab, aga sellelt rahalt makstud maksudena saab kasu ka linn.
Isikliku huvi võimalust ei tohiks siiski olla
Ent eks see ole kahe teraga mõõk, mis lõikab kasulikke viile nii linnale, siinsetele teistele ettevõtjatele kui ka linnapeale ja tema perele isiklikult. Kõige ausam oleks, kui Urmas Sukles poleks üldse Fra Mare omanikeringis. Praegu on ta seda osaühingu Haapsalu HMR kaudu. Ettevõtte osanikud on Urmas Sukles, Ain Hanschmidt, Andres Lipstok, Toomas Vilosius ja BDO Eesti AS. Osaühingu puhaskasum oli 2012. aastal 948 309 eurot.
Fra Mare üks omanikest, aktsiaselts Heal, mille juhatuse liige on Maret Sukles, teenis 2012. aastal Venemaalt pärit turistidelt tulu 59 495 eurot. Heali ärikasum oli 2012. aastal 281 000 eurot.
Kas spaad suunavad Läänemaa Turismi otsuseid või mitte?
Kui palju siis Haapsalu spaad võivad saada kasu linnavalitsuse korraldatavatest Peterburi- ja muudest aktsioonidest ning Läänemaa Turismi nõukogu töös osalemisest?
Spa Hotell Laine juhataja ja Läänemaa Turismi nõukogu liikme Irene Väli sõnul teevad spaad suurema osa oma turundustööst Eesti Spaaliidu kaudu. “See, mis kohalikult teeme, see ei ole rõhuga sellele, et spaad nii tahavad, vaid see on see, mis Läänemaa Turismi liikmed teha saavad. Või milliseid ettepanekuid on teinud ja milleks ressurssi on,” räägib Väli. “See, et Läänemaa Turismis oleme Maret Suklesega nõukogu liikmed, ei tähenda kindlasti seda, et me püüame kuidagi kallutada tegevust spaade suunas. Meie teeme oma tegevusi põhiliselt spaaliidu kaudu.”
Sama ütleb Eesti Spaaliidu tegevjuht Aire Toffer. Tema sõnul turundab spaaliit regulaarselt oma liikmeid Venemaa messidel ja terviseturismi klastri kaudu tehakse palju reklaami ka meedias ja internetis.
Seega kinnitavad spaaliidu eestvedajad, et pigem tulevad Vene turistid Haapsallu spaade muude turundustegevuste tulemusel, mitte tänu ühele linna korraldatud Peterburi-reisile. Seda ütles ka Urmas Sukles.
Spaad jäävad paremini silma, sest nad on aktiivsed
Väli sõnul on kõik need tegevused, millele Läänemaa Turism raha panustab, lähtunud sellest, mis on Läänemaa Turismi kõikidele liikmetele olulised olnud. “Kui sealt on mingid tegevused välja jäänud, siis seetõttu, et ettevõtjatel ei ole olnud piisavalt huvi, aktiivsust või ei ole piisavalt kaasa rääkinud,” lausub ta.
Läänemaa Turismi üldkoosolekutel saavad osaleda kõik MTÜ 33 liiget. Üldkoosolekul pannakse Väli sõnul paika ja kinnitatakse MTÜ tegevusplaanid. “Nõukogus arutame ikka seda poolt, kuidas üldkoosoleku poolt otsustatut realiseerida,” märgib Väli. “Nõukogus on omavalitsuste esindajad, väikeste turismiettevõtete esindajad nii linnast kui ka maakonnast. Kahe spaa esindaja on pigem sellepärast, et meil on väga pikk koostöökogemus MTÜ-des varasemalt.”
Spaaliidu tegevjuht Aire Toffer märkis, et see on loomulik, et spaad jäävad silma, sest spaad ongi väga aktiivsed, neil on palju kliente ja nad panustavad turundustöösse rohkem kui väiksed ettevõtted.
Väli sõnul ei ole tema ega ka Maret Sukles tingimata naelutatud selle organisatsioon nõukogusse. “Meid on sinna valitud, toetudes ilmselt sellele, et meil on kogemus, teadmised ja oskus piirkonna tutvustamisele kaasa aidata. Kui leidub, et keegi võiks seal minu asemel nõukogus olla, siis mina küll vastu ei ole,” ütleb ta.
Irene Väli hinnangul on Läänemaa turismiedendajatele kõige parem kokku saada ja otsida lahendusi, mitte edastada negatiivset suhtumist ajakirjanduse kaudu. “See ei ole eeldus heaks koostööks. Üldkoosolek on olnud alati see koht, kus rääkida,” ütleb ta.
Tulles tagasi artikli pealkirja ühe osa juurde - nii ja naa. Kuurortlinnale on tulutoov, kui seda juhib ärimees, kes tunneb turismivaldkonda ja on aktiivne turundaja ning turistide ligimeelitaja. Aga seejuures peavad “paberid” korras olema. Loodetavasti on.
Spaad Läänemaa turismielule ju kindlasti halba ei soovi, ikka vastupidi. Iseasi, kas seetõttu mõned väiksemad ettevõtted kannatavad või mitte. Õigus on mõlemal poolel – nii neil, kes on mures spaade domineerimise pärast kui ka spaadel, kes tunnistavad, et aktiivne tegutseja jääbki paremini silma.
Pikemalt loe portaalist Läänlane.
