Kas suur suli pääseb tõesti võrgust?
Kui Harju maakohus läinud kolmapäeval Eesti riigilt 17 miljoni krooni väljapetmise süüasja arutamise peamise kohtualuse Taivo Luige haigestumise tõttu taas edasi oli sunnitud lükkama, katkes viimaks ka kohtunik Raivo Einula kannatus. Kohtunik andis korralduse Luige viivitamatuks vahistamiseks.
Mehe punetav kurk, köha ja 37,8 kraadi palavikku, mis Tahkuranna perearsti Ülle Alanurme arvates ei lubanud tema patsiendil kohtumajja tulla, kohtunikku enam ei veennud.
"See asi on muutunud süsteemseks," sõnas Einula.
Väga haige mees
Nelja viimase aasta jooksul on kohus suurejoonelist petulugu üritanud 27 korral arutada. Tervelt 16 korral on asi lörri läinud. Põhjus ikka üks - keegi on kohtule haiguslehe esitanud. Kõige enam on seda kasutanud petuskeemi üks arvatavaid autoreid Taivo Luik.
Tänaseks on Luige saadetud arstitõendite alusel asja arutamine juba kuuel korral edasi lükatud.
Mullu jäi ära neli istungit. Pooled neist nurjas Luik. Ta esitas haiguslehe nii 3. aprillil kui ka 8. detsembril. Sama kordus tänavu nii 16.-18. kui ka 25. märtsil.
Enne kui kohtunik andis korralduse Luige vahistamiseks, päris ta tervishoiuametilt, kuidas nemad Luigele välja antud haiguslehti hindavad.
Tervishoiuameti vastus oli ühene: "Tõendid on antud välja arsti poolt põhjendamatult."
"See tõend on puhtalt eilse kohta," seletas Tahkuranna perearst Ülle Alanurm läinud kolmapäeva pärastlõunal, kuuldes, et hetk tagasi andis kohus käsu tema antud tõendi varju pugenud patsiendi viivitamatuks arreteerimiseks.
"Mina olen käitunud kõikide arstieetika nõuete kohaselt," ütleb Alanurm ja küsib, miks alles nüüd, hetk enne suurpettuse aegumist, Luik vahi alla võetakse. "Kui seda oleks tehtud aastal 2002, võib-olla ei oleks patsient hakanud siis selliseid viise kasutama."
Sulid pääsevad võrgust
Põhja ringkonnaprokurör Maria Sutt on juba mitu kuud aimanud halba.
Pärast seda, kui ka märtsi keskele plaanitud kolm kohtupäeva Taivo Luige haigestumise tõttu ära jäid, polnud tal enam kahtlust, et suli, kes süüdistuse kohaselt omal ajal arvukate tankistide abiga Eesti riigilt 17 miljonit krooni välja pettis, peagi räpasest loost puhta poisina väljub. See juhtub tuleva aasta veebruaris.
Just siis saab Luige viimasest pettusest kümme aastat.
"Arvestades kriminaalasja mahtu, plaanitud menetlustoiminguid ja võimalikku kohtuotsuse vaidlustamist ringkonna- ja riigikohtus, tuleb möönda, et lõpliku sisulise jõustunud lahendini jõudmine on kaheldav," tunnistab prokurör.
Prokuröri silme all on 20. veebruaril 2002 aastal kohtu alla antud petiste jõuk kokku kuivanud. Kui algul istus kohtupingis 18 inimest, siis täna vaid tosin.
Kolme "tankisti" puhul lõpetati asi nn avaliku huvi puudumise põhjusel. Kolme ametniku süüdimõistmiseks ei jagunud jälle tõendeid.
Suurejoonelise pettuse kolmest väidetavast ninamehest kahe - Rein Kallaste ja Siim Raidi - kuriteod on tänaseks aga juba aegunud. Esimesele pandi süüks Eesti riigilt 3,7 miljoni, teisele 1,4 miljoni krooni väljapetmist.
Teisipäeval otsustas Harju maakohus, et Eesti riik peab kautsjonid, mille järgi mehed eeluurimise ajal türmist vabastati, neile tagastama ning tasuma ka Kallaste advokaadikulud, mis on täpselt 100 000 krooni. Kuigi taotleti, et Eesti riik peab meestele alusetult türmis istutud aja veel ka rahaliselt kompenseerima. Kohtunik sellega ei nõustunud.
Kahe järgmise kohtualuse - Urve Vatliku ja Kaire Aava - süüteod aeguvad juba sel kevadel.
"Neil ei ole vaja enam palju pingutada," muigab asjaga kursis olev advokaat Taivo Luigest ja tema allesjäänud kaasosalistest rääkides. "Nad peaksid olema kas hooletud või rumalad, kui neil ei õnnestu sellest puhtalt välja tulla."
Harju maakohtu kohtunik Raivo Einula ei ole selles nii kindel. "Kohtuprotsessi pikkust ja edasist kulgu ei saa ette prognoosida," ütleb ta pressiesindaja Kristina Otsa vahendusel.
Need on tuttavad sõnad. Sama väitis kohtunik Einula mulle juba kolm aastat tagasi.
2007. aasta novembris kirjutasin pikema loo "Ettevaatust, jõuluvana!".
Jõuludega oli sel nii palju pistmist, et loo peategelane, Tahkurannas Luige puhketalu pidav Taivo Luik elatub juba aastaid lastele jõuluvana mängimisest.
Parasjagu oli Pärnus käimas Kihnu vallavanema Johannes Lease pistiseprotsess. Seal osales jõulumees pistise andja rollis.
Samal ajal kulges pealinnas lõputu kohtuprotsess, kus "laste sõber jõuluvana" astus üles mitte oodatud paki- või kardetud pistiseandjana, vaid võimeka organiseerijana, kes süüdistuse kohaselt suutis arvukate tankistide abiga Eesti riigilt 17 miljonit krooni välja petta.
Pärnu ühe ärimehe sõnul on nimetatud kaks, väliselt täiesti erinevat lugu omavahel siiski nähtamatute niitidega seotud.
"Kuidas on võimalik, et juba kohtu all olev mees annab pistist valla, kus juba aastaid käib kahe rühmituse vahel halastamatu võimuvõitlus, juhile?" küsis Pärnu eluga hästi kursis olev ärimees ja jätkas: "Kuidas on võimalik, et kohtu all olevast mehest saab pistiseloo võtmetunnistaja?"
"Kuidas oli võimalik, et kautsjoni vastu vabastatud mees sai rahulikult pistist anda?" küsis omakorda vandeadvokaat Aadu Luberg. "Sel ajal peab inimene nööri mööda käima. Kui inimene sel ajal uue kuriteo toime paneb, läheb ta kinni, kautsjon aga rändab riigituludesse."
Läinud kolmapäeval päris Harju maakohtult sama asja vandeadvokaat Jüri Leppik.
Tantsud oravate ballil
Kummaline oli seegi fakt, kuidas parasjagu kohtu all olevast mehest 27. märtsil 2003 peaministripartei liige sai.
Paar kuud pärast "Ettevaatust, jõuluvana!" ilmumist, 2008. aasta jaanuaris kohtasin oma suureks imestuseks maksupettuse tõttu kohtu all olevat meest Vanemuise kontserdimajas Reformierakonna uusaastaballil.
Kuigi Luik oli oma liikmelisuse erakonnas peatanud, tundis ta end lugupeetud seltskonnas nagu kala vees. Harju maakohtus väga haige mehena tuntud härra keerutas parketil peaminister Andrus Ansipi kõrval uljalt jalga. Ma vaatasin seda ega uskunud oma silmi. Kui maakohus 3. aprillil maksupettuse looga edasi püüdis minna, kordus vana trikk - haigusleht kinnitas, et härra Luik on haige.
Suurejoonelise petuloo umbejooksmisel on mitu põhjust.
Raivo Einula, kes asus asjaga tegelema 9. veebruaril 2005, oli juba kolmas kohtunik. Tema kolleeg Meelis Eerik tegeles asjaga aasta, seejärel läks kriminaalasi kohtunik Valdo Lipsi kätte. Seadus näeb ette, et kohtuniku vahetumise korral hakkab kõik taas otsast peale.
Küllap oli viga seegi, et nii suur seltskond korraga kohtu alla saadeti. Võimalus, et keegi neist haigeks jääb - olgu selleks siis mõni kohtualune või tema kaitsja -, on küllalt suur.
"Praegusel juhul on see puhas riigi probleem," tõdeb vandeadvokaat Jüri Leppik, kelle sõnul peab kohus otsuse n-ö mõistliku ajaga langetama.
"Küsimusele, miks ei ole nelja aasta jooksul olnud võimalik jõuda kohtulahendini, peab vastust otsima Eesti kohtumenetluse süsteemi korraldavate asutuste esindajatelt," seletab maksu- ja tolliameti peadirektor Enrico Aav.
"Nii prokuratuur kui uurijad on teinud väga suure töö," tunnistab ringkonnaprokurör Maria Sutt. "Juhul kui kriminaalasi sisulise lahendini tõepoolest ei jõua, oleks see töö asjata. Sellest on loomulikult väga kahju - rääkimata sellest, et lahendita jääb ka riigi esitatud tsiviilhagi ligi
16 882 000 krooni."
Nn Luige kriminaalasjale annab värvi asjaolu, et käibemaksupettuse uurimist juhtis maksu- ja tolliameti nüüdne juht Enrico Aav.
Aastatel 2001-2004 maksupettuste uurimise komisjoni( MUK) juhtinud Aav ei ole nõus, et tema ja ta alluvad halba tööd tegid.
"Kuna tänaseni ei ole kriminaalasi lõpetatud, siis on see indikaator, et uurimisel on kuriteofaktid tõendatud," väidab Aav.
Muuseas, pärast 2002. aasta sügist pole kuritegu, milles Taivo Luike ja tema kompanjone süüdistatakse, enam "kelmus". Nüüd nimetatakse seda viisakalt "maksude väärarvestuseks".
Võimalik karistuski on leebemaks läinud. Kui kelmi võis saata 1-6 aastaks Rootsi kardinate taha, siis "maksude väärarvestuses" süüdistatavat ootab kas rahatrahv või kuni kolm aastat trelle.
Elavad alati hästi
"Kas te aru ei saa, miks?" päris läinud kolmapäeval Harju maakohtus taas umbe jooksnud istungi vaheajal nimekas vandeadvokaat minu küsimuse peale, miks Luik karmidest asjadest reeglina puhtalt välja ujub.
"Ta töötab teatud organite heaks," seletas advokaat, pidades silmas politseid. Kriminaalpolitseinik Koit Pikaro on korduvalt öeldud, et Luige näol on tegemist provokaator-agendiga.
Asjaga hästi kursis olev endine kõrge politseijuht mõistab, miks Luik viimasel ajal haiguslehtede taha poeb.
"Teda on petetud," seletab mees. "Temale antud lubadusi ei suudetud täita."
Lubadus seisnes ilmselt selles, et Kihnu vallavanemale pistist andma minnes uskus Luik uurijate lubadust, et ta pääseb loost puhta nahaga.
"Kohus ei läinud seda teed," jätkab endine politseijuht. "Kohus pani talle laksu ära."
Tõesti, kuigi prokurör Helga Aadamsoo palus Lease kohtuasjas Luige puhul menetlus lõpetada, karistas kohus teda 1,5aastase tingimisi vangistusega.
"Nüüd on ta jäetud omapead," lõpetab endine politseijuht. "Nüüd ei jää tal muud üle, kui arstitõendite taha pugeda."
"Need inimesed elavad alati hästi," muigab vandeadvokaat Mare Lust Taivo Luigest rääkides. "Sellistele inimestele on rohkem lubatud kui teistele."
Neid sõnu kinnitab ka tõsiasi, et kuigi eelmise nädala kolmapäeval andis kohus korralduse Luige viivitamatuks vahistamiseks, oli mees lehe trükkimineku ajaks jätkuvalt vabaduses.
Kümme aastat seanahavedamist
- 14. oktoober 1998 - süüdistuse andmetel värbab Taivo Luik esimeseks "tankistiks", kes hakkab riiulifirma juhina riigilt olematu kauba pealt enammakstud käibemaksu välja petma, oma naisevenna Tiit Laanela.
- 30. detsember 1998 - riiulifirmale laekub 1 364 630 krooni.
- 21. jaanuar 2000 - maksuamet ja kapo lõpetavad maksupettuste sarja, mille tulemusena peteti riigilt välja 16,8 miljonit krooni.
- 20. veebruar 2002 - Tallinna Linnakohtus alanud protsess lükkub Luige haiguse tõttu edasi.
- 21. detsember 2002 - kohtunik Meelis Eerik annab asja arutamise üle Valdo Lipsile.
- 27. märts 2003 - Luik astub Reformierakonda.
- 9. veebruar 2005 - asja hakkab arutama kolmas kohtunik Raivo Einula.
- 7. juuni 2005 - Luik annab Kihnu vallavanemale Johannes Leasele esimest korda pistist.
- 13. juuni 2005 - Tallinna Linnakohus püüab maksupettuse asja arutada. Luik kohtusse ei ilmu. Abikaasa sõnul viibis ta politseis ilmselt seoses pistiselooga.
- 5. juuli 2005 - Luik annab Kihnu vallavanemale teist korda pistist.
- 25. oktoober 2007 - riigiprokurör Helga Aadamsoo palub pistiseandja Luige suhtes menetlus lõpetada.
- 30. november 2007 - Pärnu maakohus karistab Luike tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
- 25. märts 2009 - Harju maakohus annab korralduse Luik viivitamatult vahistada.
- 31. märts 2009 - Luik on jätkuvalt vabaduses.
- 21. veebruar 2010 - aegub viimane kuriteoepisood.
Allikas: Maaleht, Harju maakohus, prokuratuur
Kuidas riiki käibemaksuga petetakse?
- Riigilt olematu kauba pealt "enammakstud" käibemaksu väljapetmiseks luuakse varifirma.
- Varifirma juhatuse liikmeteks värvatakse nn tankist, kelle ainsaks ülesandeks on avada pangas konto ja anda allkirjad fiktiivsetele käibedeklaratsioonidele.
- Pärast seda, kui maksuamet on raha reaalse majandustegevuseta varifirmale üle kandnud, võtab "tankist" selle välja ja annab peremehele.
- Tänuks annab peremees teatud summa sellest "tankistile".
- Fiktiivseid arveid koostavad teised inimesed.
Allikas: ML
