Kas tõesti Eesti oma OM?
Lääne-Virumaa pealinnas Rakveres tuleb suvi hullumeelne. 10. juunil esietendub teatrimaja pargis “Noor Eesti”, samal õhtul ja ööl peetakse ööjooks, järgmisel päeval aga II Punk Laulupidu.
Samal ajal on linnas teoksil võimas vee- ja kanalisatsiooniprojekt (31 km joogivee- ja 27 km kanalisatsiooni-, lisaks 9 km sademeveetorustikku), mistõttu on tänavad siit või sealt läbi kaevatud.
Nagu sellest veel vähe oleks, alustati kevadel ka Rakvere ringtee remondiga.
Et paista kaugemale
Kõige selle krooniks korraldavad Eestimaa Spordiliit Jõud, Lääne-Virumaa Spordiliit ning Rakvere linn juulikuu teisel nädalavahetusel Rakveres Eestimaa XIII suvemängud.
See on tõeliselt võimas spordipidu, kuhu oodatakse 4000 osalejat, sealhulgas piiri tagant. “Eesti mõistes on tegu olümpiamängudega,” kinnitab üks korraldajaist ning võistluste peakohtunik Erich Petrovits.
Miks just Rakvere? Virumaa poolt vaadates seetõttu, et aastal 2006, kui Erich Petrovits asus Rakvere Spordikeskust juhtima, küsis ta linnapea Andres Jaadlalt, mida too soovib: kas spordikeskus peaks olema eelkõige suunatud kohalikele või paistma ka kaugemale.
“Kaugemale!” vastas Jaadla ning nii ongi läinud.
2006. aastal korraldati siin juunioride MM sumos, 2008 juba täiskasvanute MM.
Järgmisel aastal võõrustatakse jalgpalli U 19 Euroopa meistrivõistluste ühte alagruppi, mille ettevalmistused juba käivad: staadionil on 1200 tooliga istekohta ja oma helivõimendus.
Nüüd aga seistakse silmitsi suurima võistlusega, mis Rakveres kunagi toimunud. Nende patroon on president Toomas Hendrik Ilves. “Neid mänge korraldada on meile suur au,” teatab Petrovits.
“Spordirajatistega on meil seis väga ilus,” tõdeb Petrovits. “Teha on jäänud nipet-näpet.”
Peaaegu ainult omadega
Palju polnudki vaja teha. 2003. aastast alates on nn vanas rahas panustatud spordi heaks tunduvalt üle 100 miljoni krooni. 2003 valmis kergejõustiku sisemaneež, 2004 uuendati staadion, 2004 valmisid spordihoone ja kunstmurustaadion.
“Need rajatised lausa kutsuvad siin võistlusi läbi viima,” tunnistab Eestimaa Spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt.
Suvemängude ajaks tekib Rakverre kaks suurt võistluskeskust: üks spordihoone, teine jalgpallistaadioni piirkonda. Nende vahekaugus on piisavalt väike selleks, et ka jalgsi ühest paigast teise kõndida.
Ka kohtunike-korraldajate meeskond on tugev. Jah, osalejate suure arvu tõttu tuleb kohtunikke ka väljast kutsuda, aga näiteks kergejõustikus saadakse läbi omadega. Ametisse asub üle saja inimese, lisaks linnamaleva 13–16aastased noored.
Vabatahtlike nimekiri, keda vajadusel appi helistatakse, on Rakveres juba aastast 2006.
Omadel eeldus võita
Eestimaa suvemängud peetakse iga nelja aasta järel. Võrreldes eelmiste, 2007. aastal Valgas toimunud mängudega, on tänavu aga oluline erinevus. Kui Valgas oli tegu veel Eesti maaspordimängudega, siis nüüd Eestimaa spordimängudega. See tähendab, et osa võivad sellest võtta kõigi Eesti maakondade, linnade ja valdade esindused.
Parimad selgitatakse Rakveres nii maakondade (alla ja üle 40 000 elaniku), linnade (üle ja alla 10 000) kui valdade (üle ja alla 2000) arvestuses.
Rakvere eeldused edule on ka siin head: suurte linnade arvestuses oldi mullu parimad nii linnade suvemängudel Rakveres kui ka talimängudel Paides.
Eestimaa XIII suvemängud
- Rahvusvahelised, avatud kõigile.
- Osalejaid: üle 4000.
- Võistkonnad: Eesti maakonnad, linnad ja vallad.
- Spordialad: kergejõustik, jalgrattakross, orienteerumine, jahilaskmine, võrkpall, mälumäng, petank, tennis, köievedu, korvpall, meeste käsipall, noorte jalgpall, õhkrelvadest laskmine, juudo, kreeka-rooma maadlus, vabamaadlus, naiste maadlus, tõstmine, sangpommi kahevõistlus, juhtide võrkpall, sumo, noorte saalihoki, kalapüük, bridž.
Allikas: www.joud.ee
