Kas tõesti kasvavad palgad kiiremini kui hinnad?
Rahandusministeerium (RM) tutvustas täna kevadist majandusprognoosi. Nii selgub, et kolm aastat kestnud hinnalangus sai läbi – tänavu hinnad tõusevad. Samas jätkub palgatulu kiire kasv, lisaks kasvatab sissetulekuid maksuvaba tulu reform 2018. aastal.
Aga eratarbimise reaalkasv aeglustub sel aastal oluliselt, kuna viimased kolm aastat langenud tarbijahinnad pöördusid 2016. aasta lõpul tõusule.
Kui 2016. aastal oli keskmine brutopalk 1144 eurot, siis tänavu on keskmine brutopalk juba 1211 eurot. Eelmisel aastal oli palgakasv 7,4%, tänavu on palgakasv 5,9%.
"Palgatulu kiire kasv siiski jätkub, kuid umbes poole 2017. aasta palgatulu kasvust võtab ära 3,3%ni ulatuv hinnatõus," teatatakse RM ülevaates. Nii oli eelmisel aastal hinnatõus vaid 0,1%, tänavu prognoositakse hinnatõusuks juba 3,3%.
Arvutused toovadki esile, kui umbes 6% on tänavu palgakasv, siis poole sellest (3,3% kasvu) võtab ära hinnatõus.
Aga mis saab nendest inimestest, kes ei saagi keskmist palka, aga süüa tahavad ikka osta ja tarbima peavad ka, mis sest, et kõrgema hinnaga? Vastuse ka sellele annab majandusprognoos, kus teatatakse, et eratarbimise reaalkasv langeb eelmise aasta 4%lt 2,2%le 2017. aastal.
Samas annab prognoos lootust, et vähemalt järgmisel aastal paraneb ka madalamapalgaliste olukord. Sest 2018. aastal tõuseb jõuliselt tulumaksuvaba miinimum, mis tõstab madalama palgaga töötajate netopalka kuni 10% – tulumaksureformi ja hinnatõusu aeglustumise koondmõjul kiireneb eratarbimise reaalkasv siis taas 4%ni.
Kes leiab, et ta pole siiski keskmist brutopalka kätte saanud, mõelgu oma boonustele ja preemiatele. Palgauuringu kohaselt oli osaliselt palgakasvu kiirenemise taga oluliselt suurenenud preemiate maksmine, kuid kasv kiirenes ka preemiaid arvestamata.
Palgakasv oli valdavalt kiirem keskmisest madalama palgaga harudes, kus tööjõupuudus on teravam ning palgasurved alampalga ca 10% tõusu tõttu suuremad.
