Perearstide seltsi hinnangul võib juhtuda, et uutele nõuetele ei vasta iga kolmanda perearsti töötingimused.

See tähendab ilmselt seda, et nad litsentsi ei saa. Kui aga litsentsi ei saa, tuleb uuest aastast kabinet kinni panna. Arvestuslikult tähendaks see 150t perearstipunkti. 

Tublid perearstid täidavad nõuded ära

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme Anneli Talviku sõnul on olukord plahvatusohtlik. "Protsentuaalselt saab perearstiabi ainult 11 protsenti kogu ravieelarvest, taga inimeste pöördumistest umbes 80 protsenti lahendab ära perearst oma väga nappide võimalustega," tõdeb ta.

Kauge Peipsiääre valla perearst on üks neist, kellelt Maaleht juhuvalimi põhimõttel olukorda uuris.

"Nõuded on normaalsed," tunnistab Kolkjas asuv perearst Galina Šeremeta. "Mul on kõik, mis vaja, olemas."

"Kõik mis vaja" tähendab 16 m² suurust vastuvõtu- ja protseduuriruumi, 9 m² ooteruumi, 3 m² kempsu. Peale selle peab nii perearstil, pereõel kui ka patsientidel ja nende saatjatel olema oma tool, tohtril ja pereõel ka oma laud, lisaks sellele veel hulk vajalikke töövahendeid, nagu vaagnasirkel, EKG-aparaat, näomask, helihark jpm.

Kuigi doktor Šeremeta pole litsentsitaotlust veel sisse andnud, ei kahtle ta selle saamises. 

Tema ainus mure on see, et tema juurde ratastooliga ei pääse. "Aga seda pole ka vaja olnud. Kui vaja, lähen siis inimese juurde koju."