VASTAB

IVO MAHHOV

vandeadvokaat

Teile võib isegi kasulik olla, et te abielus polnud – siis, kui teie panus oli tema omast suurem. Kui oleksite abielus, siis üldjuhul lähtutaks poolte võrdsusest. Te ei saaks nõuda rohkemat, kuigi võib-olla panustasite teisest palju enam. Nüüd aga saate talt nõuda tagasi kogu oma vara ja vaeva, mitte ainult poolt ühispanusest.

Üks teie nõude alus võib olla tavaline võlasuhe. Teie partner on teilt midagi saanud, mille ta peab tagasi maksma. Teine võimalus – kui teie panus ühiste eesmärkide teostamisse oli objektiivsetel põhjustel väiksem kui partneril, on teil mõtet esitada nõue seltsingulepingu alusel (võlaõigusseaduse § 580–581). Siis eeldatakse panuste võrdsust, kui teisiti pole kokku lepitud. Just nagu abieluski.

Näeme, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei mõjuta see, kas pooled on abielus, nende varalisi nõudeõigusi kuigi suurel määral. Põhiline vahe on selles, et vabaabielu partner ei saa nõuda mitte reaalset osa kinnisvarast, vaid ainult rahalist hüvitist. Nõudmine võib aga olla ebamugav, kuna kohtusse on sunnitud pöörduma mitte kinnisvara omanik, vaid hüvitise nõudja. Samuti pole partneril teise surma korral pärimisõigust, kui pole just tehtud testamenti.