Kas vaestelt peredelt hakatakse tõesti lapsi ära võtma?

"Uus lastekaitseseadus kujutab ohtu üksikvanemaga ning teistele vähekindlustatud korralikele peredele, kes lastekaitsja hinnangul on võib-olla liiga vaesed, et rahuldada lapse majanduslikke vajadusi," ütleb ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige Maris Kuusik ning tõdeb, et seadus on tehtud mitte laste kaitseks, vaid lastekaitsjate tööjuhendiks.

Uus seadus annab lastekaitsjale suuremad õigused ja volitused, see on aga haavanud paljude tublide, kuid vaesevõitu perede turvatunnet.

"Seadus on tehtud justkui lastekaitsjate tööjuhendiks, mitte laste kaitseks," ütleb ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige Maris Kuusik. Uus seadus annab lastekaitsjatele vabamad käed pereellu sekkumiseks, sealjuures sõltub pere olukorra hindamisel üsna palju lastekaitsja suvast. Kas maal, spartalikes tingimustes elava, tööl käiva üksik-emaga kümnelapseline pere on toimetulematu? Äkki oleks sellise pere lastele kohasem elada kusagil mujal?

"Uus lastekaitseseadus sellele küsimusele vastust ei anna," nentis riigikogu liige Erki Nool seaduseelnõu teisel lugemisel mõned nädalad tagasi.

"Kui kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnik on pahatahtlik, siis ta ütleb, et ema, kes kasvatab kümmet last, ei saa oma laste kasvatamisega hakkama, nad ei tohi olla kodus, kus ei ole jooksvat vett ega tehtud euroremonti, sest lapsed ei sobi sellesse keskkonda. Kes annab garantii, et seda ei juhtu? Kuidas saab see tööl käiv ema pöörduda kohtusse, kes maksab kohtukulud ja milline on kohtuotsus juhul, kui näiteks doktorikraadiga lastekaitsja on andnud oma erapooletu hinnangu, et lapsed ei sobi sinna perre?"

Loe, miks on just vaeste perede lapsed ning jonnakad lapsed ohus ning mis üldse tõi päevakorda säärase karmi seadusemuudatuse, SIIT.