Kasinuse lõpp ähvardab tuua kaasa inflatsiooni

Euroopa näib pööravat selga Eestile armsale kasinuspoliitikale ning valmistub eurokriisist väljuma raha ostujõudu vähendades. Mida see toob kaasa meie rahakotile?

“Kasinus on lõppenud,” kuulutas Prantsusmaa rahandusminister Pierre Moscovici pühapäeval ilmunud intervjuus. “See on kõige otsustavam pööre ELi ajaloos alates eurost. Me oleme tunnistajaks kasinuse dogma lõpule.”

Kogu majanduskriisi vältel on kaks koolkonda omavahel väidelnud kriisist väljumise tee üle. Esimene koolkond, mille tuntuim esindaja on Ameerika majandusteadlane Paul Krugman, soovitab valitsustel kriisis rohkem raha kulutada, et majanduskasv kunstlikult esile kutsuda. See aitab luua töökohti ning suurendab lõppkokkuvõttes ka riigi tulusid.

Teine koolkond on soovitanud raha hoopis kokku hoida ja kulusid kärpida, et võlgadest lahti saada. Siis, kui riik on võlgadest vabanenud (või neid kõvasti vähendanud), tekib ka majanduskasv, samas kui liiga suur võlakoorem välistab kasvu isegi teoreetiliselt, on olnud selle mõttesuuna põhiväiteks.

Selle koolkonna eestkõnelejaid pole tarvis kaugelt otsida. Eesti president Toomas Hendrik Ilves pälvis mullu ülemaailmset tähelepanu, laskudes Krugmaniga Twitteri-sõnelusse.

Ka teised Eesti juhid on kasinuspoliitikat usinasti reklaaminud, sest just meil ja teistes Balti riikides viidi see kriisi ajal ulatuslikult ellu.

Euroopas on kasinuse kiitjaks tänini olnud Saksamaa, kulutajate esirinnas sammub aga Prantsusmaa. Viimase nädala majandusuudiseid lugedes jääb mulje, et debatt on lõppenud Krugmani leeri suurejoonelise võiduga, mida oma rõõmusõnumis väljendas ka Prantsuse minister.

Esiteks näib “kulutajate” võidule osutavat majanduste reaalne käitumine. Kasinuse pealesundimine Kreekale on seal esile kutsunud kohutava surutise, samas kui võlakoormat suurendavad riigid (nagu näiteks Jaapan) tulevad omadega endiselt toime.