Kaunilt pügatud murust aasta küla tiitliks ei piisa



Kaunilt pügatud murust aasta küla tiitliks ei piisa
Foto: Bianca Mikovitš

Sel nädalal selgub, milline Eesti küla pärjatakse aunimetusega "Aasta küla 2013". Konkurents on tänavu tihe, kõik kandideerijad suudavad pakkuda just sellist elukeskkonda, mille pärast maale ihatakse.

"Sellist võimalust pole, et keegi saaks enne žürii tulekut rohu roheliseks värvida ja näidata ilusat pealispinda," märgib liikumise Kodukant esindajana aasta küla valimisi koordineeriv Külli Vollmer. 

"Hinnatakse teostatud projekte, koostööd, mõju piirkonnale - selliseid asju, kus hea tulem saadakse pikema aja ja visa tööga."

Mitmekülgsed ja toimekad

Mais tööd alustanud hindamiskomisjonile sai osaks palju üllatavat. Näiteks euroste korterite müügiga tuntuks saanud Viisu küla Järvamaal avas end oodatust hoopis teise kandi pealt - selgus, et peale selle ühe kuulsa kinnisvaraarenduse on küla väga kogukondlik ja noori toetav. Mänguväljakute ja spordiplatside hulk on suur, pole ime, et lastega pered sinna kolida tahavad.

Lastesõbralikkus ja pereürituste väärtustamine ühendab kõiki tänavu kandideerinuid. Nii on Raplamaal Ingliste külade piirkonnas suudetud lastele isegi keset heinamaid ja põlde ujumiskoht luua.

Ent head küla iseloomustab toimekus igal alal.

"Kui külas asju ei toimuks, poleks rahval kuskil käia, inimestel pole raha, et kuhugi kaugemale minna." Riina Paluoja Lustivere külaseltsist nende sõnadega tegelikkust ei moonuta - tugevast keskusest on kasu kogu ümbruskonnale. Viimase üheksa aasta jooksul on külaselts toonud 26 projekti abil piirkonnale üle 200 000 euro. Hajaasustusega maakohas on külad väikesed, talud hajali. Kümmekond suitsu ei hakka endale ju oma külamaja rajama. 

Seotud lood:

Kui väheste majadega külasid on rohkem ligistikku, võib selle aga juba ette võtta, sealjuures meeles pidades, et maja tuleb hiljem ka ülal pidada ning uhkeid muruplatse peab keegi niitma.

"Meie projektiraha kasutanud pole. Kui midagi vaja, siis teeme oma jõududega ja enda jaoks." Lutsu küla Põlvamaal on erakordselt iseseisev ja külavanem Janno Rüütle sõnul on see taotluslik. "Pole vaja pabereid täita ega aru anda," ütleb ta.

Nii võtab kuuekümne elanikuga küla ette vaid neid asju, millest teab jõu üle käivat. Ühiselt korjati raha, et osta välja maa külaplatsi tarvis, ühiselt tehakse sporti, niidetakse muru või pannakse mõni väiksem hoone püsti. Jaanitulel teeb muusikat mõistagi oma küla bänd ja tule juurde peole saavad ainult need, kel külas mõni sõber ees on. Seda selleks, et hoida turvalisust ja oma küla tunnet.

Samas Saaremaale Karala külla ei satu juhuvõõraid peaaegu üldse. Karala edu võti on suveelanike ehk suvikute meelitamine püsikuteks ehk püsielanikeks ja mitmesuguste leidlike ürituste korraldamine.

Et Karala külas kipub juhtuma ka teistmoodi asju, siis on seal otsustatud need enda kasuks tööle panna. Et just sealt rannast leiti 1998. aastal mõõkkala, siis peetakse külas nüüd igal suvel Mõõkkala jooksu. Sel kevadel, mai algul Karalasse talgupäeva pildistama läinud fotograaf leidis külaelanikud aga hiiglasliku lumehunniku otsast - pikale veninud talv ei soovinud lahkuda. Muidugi läks just see pilt kohe ka lehte. 

Kui palju Karala tegemisi tegelikult on tähele pandud, sai sealne rahvas teada alles sel suvel. Esimest korda aasta küla valimise ajaloos kuulutati lemmikküla valimiseks välja rahvahääletus ning Karala võttis sealt kindla võidu.

Mängu ilu hindab ka esimese alevina konkursil osalev Virtsu. Suurte unistustega asula põeb pisut läbisõiduplatsiks olemist, kuid ei kavatse seda niisama jätta. Paberil on mitmeid plaane, millest suurim on lootus ehitada üles väike linnus.

Igal külal on midagi, mille üle uhke olla ja mida näidata. Rimmu Viljandimaal on päästnud raamatukogu, rajanud jõe äärde erilaadse katuselause ning võib oma külamajas näidata põnevat jääkeldrit. Venevere Lääne-Virumaal sai sel suvel püsti unikaalse ja sulni merineitsi.

Külad kui pärlid reas

Väike Hargla Valgamaal on üldise väljavoolu rütmis kuidagi suutnud säilitada pisikese apteegi. Harjumaa Ääsmäe ja Tagametsa külad võidaks aga kõige eripärasemate külaplatside auhinnad - üks asub vanas kruusaaugus, teine on rajatud vanale prügimäele ja näeb välja nagu kohalik Stonehenge.

Melliste külas Tartumaal on kõige pikema nimega park (Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu kuuekümnendale aastapäevale pühendatud Eesti NSV Tartu rajooni Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi kolme põlvkonna kohtumist märkiv komsomoli kuusetukake, mis koosneb tegelikult mändidest) ning kandideerivatest küladest kõige uhkema karikatehulgaga noored rallisõitjad.

Võrumaal Krabi külas on ilmselt kõige näitemänguhimulisem rahvas ning nemad on ka eriti osavad sõprussidemeid sõlmima ja koostööd tegema. 

Kõigist kandideerijatest kõige vähem inimesi elab Kõrtsialuse külas Ida-Virumaal - 39. Küla on enda kasuks pööranud asukoha Narva maantee ääres ja rajanud külamaja otse tee äärde. Jõudes Pärnumaale Lindi küla suusarajamasina, majakaga lasteaia ja metsavahelise avara peoplatsini ning nähes Kuriste külas Hiiumaal tehtud hiiglaslikku tööd, muutusid hindajad päris morniks. 

Igast külast õhkub elu ja edasiminekut -  kuidas valida just see üks?

"Külades käia mulle meeldib, inimestega kohtumine on suurepärane, külad lausa hämmastavad, aga hindamine teeb asja raskeks," tunnistab ausalt žürii liige, Riigikogu esimees Ene Ergma. "Aga kõik need külad on juba võitjaid, sest just neid on tuhandete teiste hulgast sellele tiitlile esitatud. Kõik nad vääriksid lugusid lehtedes ja sealset elu tuleks tingimata kajastada!"

Tänaseks on raske hindamistöö tehtud ja külade esindajad valmistuvad sõitma Saaremaal peetavale Eesti külade X maapäevale, kus juba selle nädala reedel selgub tiitlivõitja - aasta küla 2013.


KONKURSS: aasta küla tiitli nimel võistleb tänavu 15 kandidaati. Võitja selgub nädalavahetusel Saaremaal peetaval Eesti külade maapäeval

Haridusseltsi päästetud koolimaja.

Kuriste külade piirkond: Taterma, Kuriste, Ligema, Aadma
Käina vald, Hiiumaa
- Elanikke 150, suvekuudel rohkem.
- Seltse, organisatsioone ja põllumajandusega tegelevaid talusid on kolmteist.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Oleme kuue aastaga lõpule viinud endise Kuriste kiriku koolimaja taastamise ja loonud rahvamaja. Oleme suutnud säilitada kogukonna ühistegemisi ja kooskäimise traditsioone. Selts pakub tuge ja võimalusi kõigile ja siin on säilinud veel ehtsat külaelu hõngu. Veel on meil tahet teha seda lapikest maad aina paremaks, ilusamaks ja korrastatumaks.”

Ääsmäe ja Tagametsa külad

Saue vald, Harjumaa
- Elanikke 823.
- Külas on põhikool ja lasteaed, tegutseb 12 organisatsiooni, ettevõtet
ja seltsi.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Oleme suutnud luua kogukonnas ühtekuuluvuse tunde, parandanud küla üldilmet, taastanud ja korrastanud hulgaliselt unustusehõlma jäänud ajaloolisi objekte, alleesid, algatanud projekte ja loonud head sidemed MTÜde ja äriühingute vahel.”

Viisu küla

Roosna-Alliku vald, Järvamaa
- Elanikke 232.
- Külas on lasteaed, tegutseb neli seltsi.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Viisu küla rahvas teeb ühiseid jõupingutusi küla arendamiseks. Viimase kolme aastaga on korrastatud park, valminud rahvamaja, rajatud lastele spordi- ja mänguväljakuid. Siin on tore ja ühiselt hingav rahvas ning väga hea paik elamiseks! ”

Venevere küla

Laekvere vald, Lääne-Virumaa
- Elanikke 150.
- Külas tegutseb kolm seltsi
ja ringi.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Oleme väike, kuid aktiivse kogukonnaga küla, mis hoiab kohalikku elu ärksana. Korraldame ühiseid väljasõite, kutsume teisi endale külla, korjame mälestusi, korraldame näitusi – kõik see ühendab ja on tekitanud tugeva meie-tunde.”

Kõrtsialuse küla

Aseri vald, Ida-Virumaa
- Elanikke 39.
- Külas tegutseb seitse seltsi ja ettevõtet.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Küla areneb, renoveerib ja ehitab, juurde on tulnud lapsi ja noori. Tegutsevad väikeettevõtted, mis annavad kohalikele tööd, külaselts korraldab mitmesuguseid kultuuri- ja ajaloo-
üritusi, millest saab osa kogu piirkond. Küla
on heakorrastatud, siin elavad hoolivad
ja üksteist toetavad inimesed.”

Lustivere külade piirkond:

Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme, Neanurme, Kaliküla, Lustivere
- Elanikke 821.
- Piirkonnas on põhikool, tegutseb kuus seltsi ja ühingut.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Oleme koostööaltid, korraldame perepäevi, tantsupidusid, vastlapäevi, spordipäevi, toimuvad noorte töö- ja puhkelaagrid. Kutsume külla kirjanikke, korraldame luuleõhtuid. Tähtsustame juuri, hoiame oma kaunist ümbrust ning teeme kõik selleks, et praegune täisväärtuslik elukeskkond säiliks.”

Ingliste külade piirkond:

Ingliste, Lau, Saidapere ja Pae
- Elanikke 420.
- Tegutseb üheksa seltsi ja organisatsiooni.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Ingliste külade piirkond oma väikese rahvaarvu juures ja valla äärel asudes üheskoos hakkama saanud paljude huvitavate ettevõtmistega, mida on kajastatud ka väljaspool valda ja maakonda. Piirkonna teevad eriliseks inimesed – meie kogukond on üksmeelne, vastutustundlik ja visa.”

Melliste küla

Mäksa vald, Tartumaa
- Elanikke 486.
- Külas on põhikool, tegutseb üksteist seltsi ja ühendust.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Tiitlile kandideerimiseks andis toetuse külaelanike entusiasm ja koostöövalmidus, oskus vaadata nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, tahtmine olemasolevaid võimalusi kasutada
ning veel entusiastlikult edasi areneda ja üheskoos edasi minna.”

Lutsu küla

Põlva vald, Põlvamaa
- Elanikke 60.
- Tegutseb kaks seltsi.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Ega ei peagi! Meil on täiesti tavaline hajaasustusega küla, kus polegi nagu midagi erilist. Eriliseks võib ehk pidada viisi, kuidas me toimetame – teeme kõike oma jõududega, Euroopa Liidult abi ei küsi, kui midagi on vaja, paneme ise seljad ja rahakotid kokku!”

Krabi küla

Varstu vald, Võrumaa
- Elanikke piirkonnas 350.
- Külas on põhikool ja õpilaskodu, tegutseb kaheksa seltsi ja ringi.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Krabi piirkond on toiminud igasuguse riigikorra ajal. Kõik, kes on mingil ajal siia sattunud, on jäänud paikseks ja hakanud Krabit oma koduks pidama. Meil on korrastatud küla, vähe töötust, ilus ja lummav loodus – tulge ja näete ise!”

Hargla kandi külad

Taheva vald, Valgamaa
- Elanikke 240.
- Külas on põhikool, tegutseb kuus seltsi ja ühingut.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Koos tegutsedes oleme näinud ühistegevuse jõudu. See on tihti ainus, mis aitab maal kaduvate võimaluste keerises tuju hoida ja püsima jääda. Oleme suutnud säilitada külas apteegi ja meil on palju toredaid väikeettevõtjaid, kes aitavad elu käimas hoida.”

Lindi külade piirkond:

Marksa, Liu, Kabriste, Saulepa, KõimaAudru vald, Pärnumaa
- Elanikke 544.
- Piirkonnas on lasteaed-algkool, raamatukogu, tegutseb neli seltsi.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Kindlasti on väärikamaid ja rohkem panustanud külasid, kuid ka meie ei pea midagi häbenema. Külas on väga palju toredaid inimesi, kes on võimelised ja tahavad oma külas midagi paremaks muuta. Ka külaseltsi liikmeskond kasvab pidevalt.”

Karala küla

Lümanda vald, Saaremaa
- Elanikke 87, suviti teist samapalju suveelanikke.
- Tegutseb viis seltsi
ja ühingut.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Oleme täielik ääremaa, kuhu läbisõitjad ei satu. Külast on kadunud kõik inimesele vajalikud teenused, jäänud on ainult vabatahtlikult tegutsevad seltsid, kes püüavad kõigest hoolimata ellu jääda. Seni on see õnnestunud, ka külaelanike arv kasvab. Oleme näide sellest, et ka ääremaal on võimalik külaelu hoida.”

Virtsu alevik

Hanila vald, Läänemaa
- Elanikke 608.
- Külas on põhikool ja lasteaed, tegutseb kaheksa
seltsi.
Miks peaksite olema aasta küla?
“Virtsus on eriline see, kuidas me suhtume oma küla elukeskkonna arendamisse. Meile on tähtis minevik, toimetulek olevikus ja selge ettekujutus tulevikust. Meie eesmärk on asula igakülgne ja kõiki vajadusi haarav arendamine, et küla oleks jätkusuutlik ega sureks välja.”


KOMMENTAAR

Õnne Põllumets
Prandi (aasta küla 2011) külavanem

Aasta küla tiitel oli meile suur rõõm ja võit, kuid ega me täpselt ette kujutanud, mis see endaga kaasa toob. Oleme kokku lugenud, et ainuüksi selle tiitli tõttu või sellega seoses on meid külastatud 200 korda! Seega ei saa kuidagi öelda, et elu maal huvi ei paku või korda ei lähe, vähemalt meie oleme vastupidine tõestus.
Koormus on olnud tuntav ja külarahvas on pidanud üksjagu pingutama, et kõiki tulijaid väärikalt võõrustada. Tänavusel aasta külal soovitame omalt poolt valmis olla selleks, et nende vastu tuntakse suurt huvi, ja soovime neile omalt poolt jõudu!

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare