Rohkelt erinevaid huvigruppe

Jaekaupmeeste esimene sõnum on, et kõik tehakse ainult ja ainult tarbijate huvides ja nende soove arvestades. Pidevatest allahindlustest hinnasurve all ägavad tootjad ja töötlejad räägivad ausa tarneahela asemel pigem mõistest „õiglane hind” kauplustes.

Konverentsi korraldaja, Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp rääkis, et toiduliit on koostamas tarneahela heade tavade dokumenti lisaks Euroopa Liidu üldisele toidu tarneahela heade tavade dokumendile.

„Soovime koostada sellise dokumendi, mida saaks siis tõesti aluseks võtta ka lepingute sõlmimisel,” ütles Potisepp. ”Ja põhised märksõnad, millest selle dokumendi koostamisel lähtume, on maksetähtajad, kiiresti ringlevad toiduained ja kõikvõimalikud sanktsioonid, logistika, kaupade tagastamise teema, riskide jaotus ja kõikvõimalikud lisatasud.”

Potisepp lisas, et ka Eestis on maad võtmas surve kaubandusele eriseaduse tegemiseks. Lätis selline seadus uuest aastast kehtima hakkab, toiduliit on seisukohal, et meile siiski headest tavadest piisab ja eraldi seadust pole vaja. Need loodetakse Potisepa hinnangul kaante vahele saada aasta lõpuks. Olgu öeldud, et alguses loodeti asjaga ühele poole saada juba möödunud suve alguseks.

Kokkulepet on oodata kevadel

Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand märkis, et heade tavade koostamise protsessi on venitanud eelkõige mõned mõisted, näiteks vastutus äririski eest, kus võib ette tulla valesid tõlgendusi, põhjendatud nõudmise kui mõiste hägusus – mis on ähvardamine ja mis äriläbirääkimiste loomuldane osa. Ka võrdsuse printsiip ja manipuleerimine lepinguga peab olema selgelt sõnastatud. Muidu tekivad niikuinii vaidlused, kas see või too leppetrahv oli õigustatud, kas trahvi suurus pole mitte ülemäära suur jne.

Teadaolevalt on kõik kaubandusketid põhimõtteliselt valmis heade tavade kinnitamisega kaasa minema, aga mõnedel on veel omad rohkem või vähem spetsiifilised soovid ja nõudmised.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras märkis, et püüab olla neutraalne tasakaalustaja ja mitte asuda toidutootjate ega kaupmeeste poolele.
„Praegu, aasta pärast heade tavade koostamise protsessi alustamist usun, et nii tootjad kui kaupmehed tunnevad ja usaldavad üksteist nüüd juba palju rohkem kui toona, kui alustasime,” nentis Udras. „Aga selge on see, et asi võtab aega. Eesmärk on, et kõikidel osapooltel oleks oma ühisosa, et kõikide huvidega on arvestatud, et oleks kompromiss. Loodame, et head tavad saavad n-ö kaante vahele võimalikult kiiresti. Järgmise aasta esimeses pooles tahaks jõuda selle hetkeni, et pidulikult teatame, et meil on see valmis ning ettevõtted kirjutavad sellele ka alla.”