Keelekohvik aitab eesti keeles lõimuda
Neljapäeva õhtul korraldati Lasnamäe linnaosavalitsuse saalis pealinna keelekohvikute avalöök, kus asjaosalised tutvustasid huvilistele nende toimumise sisulisi ja organisatoorseid põhimõtteid. Saal jäi väikeseks, keelehuvilisi oli kogunenud kaugelt üle saja.
Säärase ettevõtmise taga on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA), mis siiani on sarnast projekti oma pooleteise aasta jooksul arendanud Narvas. Seal on tänaseks jäänud paarkümmend andunud inimest, kes igal kokkusaamisel alati osalevad, aga üldse on ka Narvas osalejaid umbes saja ringis.
Kõneoskus sünnib läbi suhtluse
Keelekohviku kaudu eesti keele õpe on mõeldud ennekõike inimestele, kel emakeeleks vene keel. MISA konsultant Olga Zukova sõnul on tegemist mõnevõrra ebatraditsioonilise keeleõppega, mis põhineb suhtlemisel, aga mida juhendavad samas väga heal tasemel keeleasjatundjad-pedagoogid.
„Need pole koolitunnid klassikalises mõistes, õppimine põhineb suhtlemisel näiteks mingil igapäevasel olmeteemal ning selle eesmärk on esmalt ületada barjäär, mis sageli takistab võõrkeele suhtlustasandil rääkimist,” selgitab Žukova. „Tegelikult on isegi üllatavalt palju inimesi, kes on küll teinud eksamid ja saavutanud B1 keeletaseme, aga samas nad siiski kas pelgavad või lausa ei suudagi õpitud tasemel rääkida.”
Žukova lisab, et tegemist ei ole ametlikust keeletasemest lähtuvate kursustega, minheid teste või kontrolltöid tegema ei hakata. Loodavad kolm gruppi lähtuvad kõik eesti keele algtasemest (A), kusjuures see tase on n-ö kolmeks jagatud – päris algajad, need, kes juba mõned sõnad ja väljendid selgeks saanud ja need, kes juba üht-teist rääkida suudavad. Iga inimese vaba voli on valida, kuidas ta oma keeleoskust tunnetab ja millise taseme ta esialgu valib. Lisaks õpetamisele jagatakse keelekohvikutes ka juhiseid iseseisvaks keeleõppeks.
„Esimene nõuanne keeleõppega alustajatele on see, et ei tohi karta eesti keeles rääkimist. Keegi ei pane teile seda pahaks, kui te midagi valesti ütlete, keegi ei naera teie üle, vaid hoopis kõik asuvad teid innustama ja julgustama,” räägib Žukova.
Esialgu on paika pandud kohvikute toimumisajad oktoobrikuuks – kolmel korral, aga Žukova kinnitab, et keelekohvikud saavad Tallinnas toimuma ka edaspidi.
MISA ka mujal maailmas
MISA tegeleb lõimumise (integratsioon) ja rände (migratsioon) protsesside korraldamisega, ehk siis aitab luua olukorda, kus Eestis elavatel teiste rahvaste esindajatel ja eestlastel oleks koos hea elada, olla ühiskonna osa ning selle täisväärtuslik liige. Lisaks nõusatb MISA rändealastes küsimustes Eestisse elama asuvaid inimesi ja eesti juurtega tagasipöörduvaid inimesi, kusjuures vajadusel toetab MISA Eestisse tagasipöörduvaid inimesi ka rahaliselt.
MISA tegevusi rahastatakse ministeeriumite eelarve kaudu eraldatud riigieelarvelistest ja välisvahenditest, sh ELi programmidest. Tegevuste planeerimine toimub koostöös kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning teiste lõimumisvaldkonna tegevuste elluviimisega seotud ministeeriumidega.
Rahvusvaheliselt loodi MISA juba 1980ndatel aastatel väga erinevatest rahvustest tudengite poolt erinevates ülikoolides üle maailma. Vabas õhkkonnas hakati üksteise keeli õppima n-ö mitteformaalselt, kusjuures tulemused on suurepärased. Nõnda ei õpita selgeks küll grammatikat, käändeid ja vältevaheldust, ent samas saavutatakse keeleoskuse tase enda normaalseks väljendamiseks ning kaaslastest arusaamiseks.
