Keila-Joa mõisa ei peaks maha müüma
Veel jaanuaris oli teada, et tähelepanuväärse kultuurilooga Keila-Joa mõisast võib saada Eesti Vabariigi presidendi residents. Aprilli lõpus teatas presidendi kantselei riigi raharaskustele viidates, et peatab selle ligi 200 miljonit krooni maksta võiva plaani.
29. mail kinnitas rahandusminister Ivari Padar Riigi Kinnisvara ASi müügiobjektide nimekirja, kus muu hulgas Keila-Joa lossi 5hektarine kinnistu koos hoonete ja pargiga. Kui tuleb ostja ja mõis läheb erakätesse, võib Eesti rahvas sellest suu puhtaks pühkida.
Positiivne president
Eraomandus pole iseenesest traagika. Keila-Joa mõisarajatistest erakätesse müüdud köögimaja on aleviku üks kõige paremini korda tehtud hooneid. Aga raudväravad ja aed märgivad ala, kuhu Keila-Joa juga vaatamas käivad inimesed astuda ei tohi ja aia tagant läinud liikumisradagi on nüüdseks võrkaiajuppidega suletud.
Ka presidendi residents tähendaks suletud ala, aga eraomanikul ja presidendil on vahe. "Meie lootsime, et ehk langeb midagi presidendi positiivsusest ka ümbruskonnale," ütles Keila-Joal elav ajalooõpetaja Helgi Sema. Lootus on olnud, et riigipea residentsi olemasolu võiks parandada peale heakorra ka kohalikku mainet ja meelt.
Alevikul on tänaseni Nõukogude ajast pärit militaarsuse pitser - veel on näha künkad, mis jäänud Nõukogude sõjaväe lammutatud barakkidest, korterelamute kohta öeldakse ka "ohvitseride maja". Sõjavägi on jätnud jälgi nii mõisarajatistele kui kohaliku elanikkonna koosseisu.
"Davaite žit družno!" (Elagem sõpradena!) ütleb kellegi maalitud loosung Keila-Joa mõisa peahoone grafitist kirjul, soditud seinal.
Kirjuvõitu ja ühte sulamata kohalik elanikkond näiteks poes Keila-Joa mõisa saatust ei aruta. Küll aga on üks arutelupaik sanatoorne kool, kus töötab mitu põliselanike järeltulijat. Tele- ja raadiosaadetest nopitakse välja kõik, mida keegi mõisa teemal ütleb.
Põnev kultuurilugu
"Muidugi oleme kurvad, et president Keila-Joad residentsiks ei taha," ütles Helgi Sema. "Aga kes meie kurbusest küsib."
Teated mõisa kohta on viimase poolteise aasta jooksul olnud heitlikud. 2006. aasta sügisel müüs AS Riigi Kinnisvara korra Keila-Joa mõisakompleksi juba mahagi. Ent ostja loobus ostust ja tulid enampakkumised, kus uut ostjat enam ei leitud.
Siis otsustati mõis siiski riigile jätta ja tehti ettevalmistusi presidendi residentsi väljaehituseks - Keila vallas on selle kohta algatatud juba detailplaneeringki. Aga nüüd on mõis ikka taas müügiobjektide nimekirjas, kus ka vabariigi presidendi Läänemaal asuv Paslepa suveresidents.
Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul on huvilisi tegelikult olnud kogu aeg. Kuna presidendi kantselei loobus oma plaanist, läks seega mõis taas müüki. Vaid alghind on veel täpsustamisel.
"Igal mõisal on oma kultuurilugu, aga see ei ole igaühel nii põnev," rääkis Helgi Sema selle juba XVI sajandil märgitud ja Rootsi ajast mõisa nime kandva paiga kohta. Benckendorffide suguvõsa ehitas siia välja peahoone ning laskis rajada paljude kõnniteede ja 27 paviljoniga inglise stiilis pargi.
1833. aasta mais oli mõisa soolaleivapidu, kus osales ka Vene tsaar Nikolai I. On andmeid, et just siin tuli esmaettekandele tulevane Vene hümn, mille sünnilooga on seotud ka pargi üks sildadest.
Benckendorffi tütre abiellumise kaudu läks mõis vabameelsuse ja kunstiannetega silma hakkava Volkonskite perekonna kätte. Helgi Sema rõhutas nendest persoonidest ükshaaval jutustades, et praeguses Eestis tuntud muusik Peeter Volkonski ei ole otseselt mõisaomanike järglane, vaid sama suguvõsa teisest harust.
"Mina ei rõhukski nii väga seda, et mõis ilmtingimata presidendile läheks, aga ta peaks jääma laiale üldsusele nähtavaks," arvas Helgi Sema. "Ma näen mõisa korrastamises selle piirkonna kultuuriloolist taastamist. Presidendi auks võiks seda teha küll."
Sama meelt on professor Rein Einasto, kes asetas Keila-Joa mõisa müügiotsuse ühte ritta Tallinna Sakala keskuse müügiga ja Harjumäe jalamilt leitud vanade müüride lõhkumisega. "Tõesti on aeg vaimu ülestõusuks võimu vastu," ütles Einasto. "Järjestikku on rahva varaga halvasti ringi käidud. Valitsus on just nagu pea kaotanud."
"Riigil peaks ikka mingi ambitsioon ka olema," arvas muinsushuviline ettevõtja Madis Villand Raplamaalt. "Mina ei usu, et siis, kui Tallinnas Stenbocki maja korda tehti, oli raha rohkem kui praegu. Keila-Joa mõisa müügi mõte tundub sama rumal kui mõte viia vanaema lauahõbe mingi ajutise rahapuuduse tõttu kokkuostu."
Kas president loobus?
Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja KRISTEL PETERSON:
Presidendi kantselei on loobunud kavast taastada Keila-Joa mõisakompleks, rajamaks sinna vabariigi presidendi residents. Samuti ei ole kantselei taotlenud Riigi Kinnisvara ASilt mõisakompleksi alleshoidmist mis tahes tulevikus avanevaid võimalusi silmas pidades. Põhjuseks on riigi praegune rahaline olukord ja Keila-Joa mõisa renoveerimise eeldatav maksumus.
Samas võib Keila-Joa lahendust pidada jätkuvalt üheks huvitavamaks ja sobivamaks, mille lisaväärtuseks on ka väärtusliku mõisaarhitektuuri korrastamine ja eksponeerimine. Peale selle on Keila-Joa mõisa eeliseks sobiva suurusega hoonete olemasolu, mõisat ümbritsev park ja asukoht Tallinna lähedal.
Vähetähtis ei ole, et mõis on riigi omandis ning seega ei oleks vaja teha kulutusi krundi või hoonete soetamiseks.
Vajadus residentsi järele tuleb ühel või teisel viisil tulevikus lahendada, see on olnud selge ka eelmiste riigipeade ametiaegadel. Eesti riigipeal ei ole elu- ja esindusruume ühendavat residentsi. Kadrioru administratiivhoones ei ole kunagi selliseid ruume planeeritud.
Mõisa lähiaja lugu
• Oktoober 2006 - Riigi Kinnisvara AS kuulutab välja Keila-Joa lossi kinnistu enampakkumise, alghind on 10,5 mln kr, laekub seitse ostusoovi.
• Jaanuar 2007 - enampakkumise võitja, kes pakkus 45,1 mln kr, loobub ostust.
• Veebruar 2007 - uus enampakkumine, alghind 25 mln kr, ostusoove ei laeku.
• Aprill 2007 - veel üks enampakkumine, alghind 20 mln krooni, taas pole ostjat.
• Mai 2007 - mõisakompleks võetakse müügilt ära.
• Jaanuar 2008 - presidendi kantselei ja Riigi Kinnisvara AS sõlmivad ühiste kavatsuste protokolli, sihiks on Keila-Joal välja ehitada presidendi residents.
• Aprill 2008 - presidendi kantselei teeb Riigi Kinnisvara ASile taotluse peatada ettevalmistused presidendi residentsi rajamiseks Keila-Joale.
• Mai 2008 - Riigi Kinnisvara AS paneb Keila-Joa lossi kinnistu taas müüki. 5 hektaril on mõisa peahoone, väravahoone, talli- ja karjakastell, külalistemaja, kabel, kelder, mõisa aia piirdemüür ja mõisa park.
