Kellel soovitaksite Martnasse kolida?
Martna vald Läänemaal on omavalitsuste võimekust vaadates tagaosas olija. Elada seal aga saab ja puudu poleks nagu millestki. “Riik olgu õnnelik, et keegi siin üldse elada tahab,” arvatakse vallas.
Martna vallavanem Tiiu Aavik naeratab reipalt ja ütleb, et nemad tabelitegijatel oma tuju rikkuda ei lase. Liita ja lahutada saab ju igat moodi.
Samas on vallavanema naeratuses pinget ja ega tuju teab mis roosiline ole. Mis rõõmu saabki olla seletamises, miks nemad Martnas omadega jälle seal tabeli sabas on. (Omavalitsuste võimekuse tabelis on Martna tänavu 210.)
“Kõigepealt – kas on üldse õige võrrelda Tallinna linna ja Martna valda?” küsib Aavik, Martna vallavanem aastast 2009. Inimeste ootused ja elurütm on nii erinevad.
Martna on hajaasustusega vald, kus elab natuke üle 900 inimese. Suur osa maast on looduskaitsealune ning peamiselt tegeldakse põllumajandusega.
“Mis meil puudu on?” küsib Aavik. “Meil on tegelikult kõik olemas: kool, lasteaed, raamatukogu, apteek, postipunkt, pood!”
Võõras inimene võiks öelda, et puudu on fassaadist. Martna alevik tervitab saabujaid kahe laguneva kortermajaga, kaks räämas kolehoonet on ka otse vallavalitsuse kõrval. Ning ühes silmanähtavalt hullus seisukorras majadest isegi elatakse!
Kemps ja krematoorium
“Jah...” otsib Tiiu Aavik sõnu. “See tundub muidugi kurb. See ongi kurb!”
Edasi läheb veel kurvemaks. Kui näpuga järge ajada, siis viimane uusehitis Martna vallakeskuses on kuu aja eest kiriku kõrvale kerkinud palkidest välitualett. Enne seda, eelmisel aastal, oli suurim sündmus see, kui vallas valmistus tööd alustama palju kõmu tekitanud krematoorium. Lõpuks läks see nii vaikselt käima, et keegi ei märganudki.
Kumbki nimetatud objektidest pole valla rahakotiga seotud. Mis on siis valla viimatised suurimad ehitustööd?
“Õnneks tegid päästeamet ja tervisekaitse koolile ja lasteaiale ettekirjutuse, siis oli võimalik sinna natuke raha saada,” tunnistab Aavik. Kool oli natuke hallitama läinud ja ehitajad rääkisid midagi külmasildadest.
Sinna sai raha näpuotsaga, just nii palju, et suurem õnnetus kõrvaldada. “Teeme nagu Toots, et kui tervet ei saa, siis pool. Ikka natuke siit ja natuke sealt,” kirjeldab Aavik. Kohta, kust koolile ja lasteaiale ausal teel raha saada, pole Aavik oma sõnul veel leidnud.
Lapsevanemad kurdavad, et vald on kitsi mujal õppivaid lapsi toetama. Kui vanem viib oma lapse Haapsallu muusikakooli, peab ta ise hakkama saama nii transpordi kui ka õppemaksuga.
“Aga me saame ikkagi hakkama,” on Aavik visa. Selgitab, et võimekuse hindamisel võtab neilt punkte maha gümnaasiumi puudumine. “Aga kas see pole just pluss, et me ei võta ette üle jõu käivat gümnaasiumi ja saadame lapsed sinna, kus juba on korralik võimalus edasiõppimiseks?”
Valla tänavused investeeringud on väikesed, kokkuvõttes nii 60 000 eurot. Võib öelda, et püütakse hakkama saada sellega, mis on. Viimane laen sai makstud, uue võtmist pole planeeritud.
Midagi ikka nagu oleks
Talunikud kurdavad teede üle ning seda Aavik ei salga – raha pole, ning millal toimus viimane korralik tee-ehitus, ei tule meeldegi.
Praegu on maksimumplaan selline, et kui õnnestuks üle kahe aasta teede äärest võsa ära niita, nii et see päris teele ei kasvaks, oleks ka hea.
Matsalu külje all asuvas vallas ei ole ühtki turismitalu ega paku seal keegi majutust. Linnuvaatlejad käivad küll läbi, aga peatuma ei jää. “Ettevõtlus nõuab julgust,” möönab vallavanem.
Samas on vallas tublisid noori, kes pakuvad autoremondi teenust, käima pandi vabatahtlik tuletõrjeselts.
Järelkasvu on ka. Lasteaeda tuli lapsi juurde, neid on seal juba peaaegu kolmkümmend. Ning maal rahulikus õhkkonnas kasvavatel lastel on tervem närvikava ja tugevam tervis.
Sellel põlvkonnal on ju tõesti veel kõik ees, aga neil, kes võitlesid õiguse eest kolida lagunevasse kortermajja Kirna külas, vist mitte. Miks peaksid inimesed tahtma elada koledates majades, kust teised elanikud on ammu lahkunud?
“Seal on odav,” ohkab Aavik. “Nad kütavad seal oma pursuikadega, kuigi õigeid korstnaid pole. Me ei saa ju elanikke otse välja ka tõsta, aga uutel lihtsalt ei lubanud sinna kolida.”
Siia kolida? Milleks?
Martna vahel jalutab vähe rahvast. Osa on tööl, osa toas.
Need, kellega õnnestub juttu teha, kas kiidavad või kiruvad kohapealset elu. Asjade muutjat ei näe endas keegi. Küsimusele, kas soovitaksite Martnasse elama kolida, järgneb vaikus.
“Siin pole ju midagi teha,” vastab kummikutega naine keset lompi seistes.
“Kui just kaugemal tööl käia...” arutleb veel suuremate kummikutega mees. Tema koer laseb ajakirjaniku autorehvile peene nire.
Pikaaegne Martna volikogu liige ja põllumees Arvo Ninn ütleb, et kui pole töökohti, pole põhjust ka inimestel valda elama tulla.
“Oleme üks väheseid valdu, kus pole tööstusettevõtteid,” möönab ta. “Peamiselt on see ju põllumajanduspiirkond ning selles vallas lähevad masinad järjest efektiivsemaks ja inimesi on selle võrra vähem vaja.”
Martna vallakeskuse kurva välimuse kohta arvab Ninn, et sel pole teiste kohtadega võrreldes veel vigagi, teised endised majandisüdamed, mis vallas asuvad, olevat veel nigelama olemisega.
“Eks see üks kõrvaline ja nukatagune paik ole, aga elada võib,” võtab ta Martna elu kokku.
Peale võlukepi viibutuse ei näi olevat mingit võimalust elu paremaks muuta. Liitumine kellegi teisega lihtsalt liitumise pärast ei tooks ju samuti kasu ja ega sellest iseenesest midagi muutu, arutleb Aavik. Tema on muutusteks avatud, aga need muutused peavad olema põhjendatud.
“Oma vallarahva me teenindame ju siiski ära. Riik võiks seda arvestada ja meid rohkem toetada, kas või seetõttu, et me oleme siia paigale jäänud,” arvab vallavanem.
Siis istub Aavik autosse ja sõidab Haapsallu plaanilisele kriisiõppusele.
- 210. koht KOVi võimekuse tabelis 2008–2011.
- Pindala: 269 km².
- Rahvaarv: 965.
- Asustustihedus: 4 inimest km² kohta.
Allikas: internet
