Meie päevilgi jätkub nende metsavarude kasutamine, kuid esiplaanile on nihkunud metsad kui maastiku kujundajad ja ökoloogiline elukeskkond oma ruumilise mitmepalgesuse ja bioloogilise liigirikkusega.

Mets on ökoloogiline süsteem, mille ülesehitus kujuneb järk-järgult. Süsteemi sisendiks on päikeselt saabuva energiavoo mõjul toimuva aineringe ja aegreana asetleidev informatsioonivahetus. Süsteemi arengu käigus muutub see seda tasakaalukamaks ja vormi- ning liigirikkamaks, mida pikem on segamatu väljakujunemise periood.

Mets võõrustab kõiki ühtemoodi - hästi

Süsteemi väljundiks on vääriselupaigad omapärase looduse ilu ja erakordse liigirikkusega, mis meelitab ligi omasid ja võõraid, ka linnastunud (tsiviliseeritud!) inimesi, matkajaid ja turiste.
Eestis on tuhandeid metsaomanikke ja erametsade kogupindala on isegi pisut suurem kui riigimetsal. Enamus neist on (tsiviliseerimata) maainimesed ja hoiavad oma allesjäänud (1997–2003 raiuti erametsades üle 50 miljoni tm) metsa ökosüsteemina või huvipakkuva looduspargina. Väikese pindalaga erametsades ei ole suurt raietulu saada võimalik.

Sellepärast oleks õige kuni 20 ha suurusega metsaosasid omavate füüsiliste isikute tegevust keerukate aruandluse eeskirjadega mitte koormata. Pealegi on nad metsa omandiõiguse eest tasunud.
Üldsuse tähelepanu all on seevastu riigimetsad, mis Põhiseaduse §5 kohaselt on rahvuslik rikkus ning me naudime ja kasutame seda ühiselt. Seoses ulatuslike lageraietega selgub, et siiski on meie hulgas kaaskodanikke, kellele lilled ei lõhna, ega linnud laula ning rohelus erutab vaid kullana (kantsleri ressurss= turg=raha).

Mahukas lobitöö meedias rahvusliku metsatööstuse tooraine nimel tähendab tegelikult vaid õigustust ulatuslikule raiele parematel kasvukohtadel, mis võimaldab RMKl (tasumata selle eest sentigi) eksportida igal aastal kolm miljonit tm ümarpalki naaberriigi metsatööstuse tarbeks. Tark riik hoiab tagavaraks oma ja veab sisse asumaa ressurssi, eriti veel siis kui kolm miljonit tm puitu maksab vaid 120 miljonit eurot ja väljast ostetakse tagasi 900 000 tm saematerjali (2016).

Ajas on lubamatu ette rutata

Kuna riiklikust metsaärist huvitub vaid mõnikümmend võimulolijat, aga loodusesõpru, maainimesi ja haritlasi on ikka veel ligi miljon, siis on loomulik, et rahvas „tuleb tänavale“ ja nõuab looduse säästlikku kasutamist. Enamasti teadmata, nagu valitsuski, et säästva arengu seadus kehtib juba 20 aastat, viimane redaktsioon selle aasta algusest.

Säästval ja jätkusuutlikul loodusvarade kasutamisel kehtib rahvusvaheliselt tuntud majandusteadlase Herman Daly südmesoovitus:
1. ammenduva loodusvara kasutuselevõtt ei tohi olla kiirem kui püsiva iseloomuga asendusmaterjalide väljatöötamine;
2. taastuva loodusvara (raieküpse puistu tagavara) kasutamine peab jääma selle (raieküpse metsa) loomuliku juurdekasvu piiresse.

Tänapäeval lisandub veel:
3. keskkonna saastekoormus ei tohi ületada ökosüsteemi saastetaluvust (isepuhastusvõimet);
4. taastuva loodusvara varu jaguneb kriitiliseks varuks ja kasutatavaks varuks.

Taastuva loodusvara kriitiline varu on (raieküpe metsa) väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitserežiimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise väljakujunenud tasakaalustunud vääriselupaikade tasemel.

Metsa kriitiline varu peab seisma püsivana

Majanduse stabiilsuse huvides tuleb metsa puidutoodangut kasutada eri aastatel samasuguses mahus, võimalikult ühtlaselt kogu raieringi jooksul nn ühtlase langina ehk raieringi üheaastase osana. See leitakse jagades peapuuliigi kasvupindala selle liigi küpsusvanuse ehk raieringi aastate arvuga. Seeläbi kindlustatakse puuliigi võrdne kasvupindala jagunemine kümne aastaste vanusklasside ja 20 aastaste arenguklasside (noorendik, latimets, keskealine, valmiv, raieküps) vahel ja sellekohane küpse metsa pindala koos sellel oleva puidu tagavaraga on puuliigi kriitiline varu.

Kriitiline varu täieneb igal aastal küpseva metsa arvel jooksval aastal kasutatava kasvupinna võrra ja sellel oleva puidu tagavara võrra täieneb ka kasutatava varu raiemaht. Seega on kriitiline varu püsiv suurus nagu ka kasutatav varu, mida tohib raiuda selle, raieküpse metsa juurdekasvu, mitte aga ülepinnalise jooksva juurdekasvu piires.

Kriitilise varu reservi moodustab raiumata jäetud või jäänud üleseisnud mets.