Keset Tartu linna voolab saladuslikust torust midagi Emajõkke

Tartu kesklinnas turuhoone lähistel voolab ka kõige käredama pakasega Emajõkke mingit vedelikku. Vihmavesi see ei saa olla, kuna vihma pole ammu sadanud. Kas osa kanalisatsioonist on suunatud jõkke, nagu keskajal?

Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak selgitas, et tegemist on pinnaseveega, mis pumbatakse Tartu Kaubamaja maa-aluseid parklaid ümbritsevast pinnasest välja. Põhjuseks see, et parklad on allpool veepinda. Seetõttu jookseb turuhoone lähistel olevast torust vesi jõkke aasta läbi, ka mulluse kuiva suve ajal, mil vihma ei sadanud väga pikalt.

Ka Kvartali kaubanduskeskuses on kaks parklakorrust allpool vee loomulikku tasapinda, lisaks kalle Riia mäest allapoole. Seetõttu hoiab ka Kvartali parklad kuivad pumbasüsteem, mis lööb ümber parkla paigaldatud drenaaži kogunenud vee Soola tänava poole ehitatud torusid mööda jõe suunas.

„Tartu linnas on iga aastaga järjest rohke ehitatud, nii et sademevesi ei lähe veevärgi puhastisse, vaid otse Emajõkke, vahepeal on mudaõlipüünised, mis on loodusseadusega ette nähtud,” lisas Haak. Raekoja platsi alla on selleks kaevatud neli suurt mahutit.

Mullusel kuival suvel oli näha, kuidas Emajõe äärde ehitatava Tartu Ülikooli uue õppehoone Delta vundamendiaugust pumbati ööd ja päevad tohutus koguses vett jõkke. Haak rääkis, et põhjuseks on see, et Deltas tuleb arteesia kaevu põhimõttel surveline põhjavesi maa peale.

„Tartus on neid kohti mitmeid,” tõi Rein Haak välja. Keset Kartuli tänavat on toru maa sees, mis ajab üle, lisaks Annelinnas Kaunase puiestee koolide juures.

Üks koht, kus sadevesi on toruga jõkke juhitud, asub äsja toimunud Eesti Laulu poolfinaalide toimumiskoha ehk Tartu Ülikooli spordihoone taga. Sinna on rajatud ka vall jõe ja elumajade vahele, mis peaks jõe veetaseme tõusu korral majad kuivad hoidma.

„Lund on nii palju sadanud, et sel aastal on kindlasti oodata suurvett ja peab olema valmis, et tuleb vett jõkke pumbata,” märkis Haak. „Inimestele meeldib vee ääres olla, kuid nad on väga pahased, kui vesi tuppa tuleb. Eks ta on kahe otsaga asi.”

Samas ütles ta, et esimese vabariigi ajast on väga palju pilte, kuidas Supilinnas paadiga sõideti. „Kaldakindlustused on esimese vabariigi ajal tehtud, jõge kindlustati, et see väga tuppa ei tuleks. Majad on madalal ja Supilinnas praktiliselt vaid sümboolse vundamendiga, nii et see teema on seal tõsine,” tõdes Rein Haak. „Nõukogude ajal kasutasid tööstused palju vett maa seest ära, nüüd on tööstusi linnas väheks jäänud ja põhjavee tase tõusnud.”