Keskkonnaagentuur kinnitab: oht metsavaeseks jäämisele puudub
Allan Simsi sõnul kinnitavad arvud seda, et metsa kasvab üha juurde. „Suurenenud on nii metsade pindala, metsade kogutagavara kui ka keskmine hektari tagavara. Seega võib uute usaldusväärsete andmete foonil öelda, et metsavaesumine meid ees ei oota ning oht metsade lagedaks raiumisele puudub,“ ütles Sims. Viimase mõneteistkümne aastaga on meie metsades suurenenud kuuskede ja kaskede tagavarad, teatab keskkonnaagentuur.
Sel aastal arvutati esmakordselt Eestis metsade juurdekasvu hinnang proovitükkide kordusmõõtmiste andmete alusel, mitte enam mudeleid kasutades. SMI hinnangul on aasta summaarne juurdekasv 15,8 miljonit tihumeetrit aastas, millest majandatavate metsade juurdekasv on 13,6. Majandatavates metsades sureb aastas 1,7 miljonit tihumeetrit, seega tagavara muut majandatavates metsades on 11,8 miljonit tihumeetrit aastas. Seda et metsa juurdekasv oli varem esitatud hinnangutest suurem, arvasid metsateadlased juba varemgi, kuid siis puudus usaldusväärne andmestik selle kinnitamiseks.
Sel aastal välja antud SMI andmete alusel arvutatud juurdekasvu hinnanguks on arvutatud nende kasvavate puude aastane juurdekasv, mis järgmise viie aasta jooksul püsivad elus, sh ei ole arvestatud nende puude kasvu, mis järgneva viie aasta jooksul alles hakkavad kasvama. Tähtsaim uuendus metoodikas oli see, et varem polnud ükski SMI mudelitest, millega hinnati metsade juurdekasvu Eestis, välja töötatud meie metsade andmetel. Metsa juurdekasvu on võimalik arvutada proovitükkide korduva mõõtmisega ning alles kolmanda mõõtmisperioodi (2009-2013) järel tekkis piisavalt kordusmõõdetud puid. See võimaldas analüüsida ja arvutada juurdekasvu hinnangu juba puude mõõtmisandmete alusel.
Mõõtmisandmed ja hinnangud kogutakse proovitükkidelt, mis asuvad kindla suurusega ruudukujuliste traktide külgedel. Mõõdetavate traktide arv on määratud aastaiks 2014-2018 kavandatud traktivõrguga. 2016. aastal mõõdistati looduses 357 trakti. Metsade hinnangu andmiseks kasutatakse viimase viie aasta proovitükke. Üks proovitükk esindab 183,3 ha maad, viie aasta peale on proovitükke olnud 23 715. Raiete hinnangu andmiseks kasutatakse aga viimase kahe aasta mõõtmise andmeid.
Raiete mahtu hinnati kahe erineva meetodiga: SMI proovitükkide alusel ning metsateatiste info ja satelliidipiltide põhjal koos analüüsimisega. Esimese meetodiga saadi raiemahu hinnanguks 9,9 miljonit tihumeetrit ning teisega 10,4. Iga hinnang sisaldab hinnangu statistilist viga, aga kuna kahe sõltumatu meetodiga on saadud väga sarnane tulemus, siis võib saadud tulemust pidada Eesti kohta usaldusväärseks. Raiemahust 6,4% moodustab surnud puude raie.
Analüüsist selgus, et üldjuhul eelistatakse raiuda parema boniteediga ja suurema hektaritagavaraga puistuid. Aastatega on raieteatiste esitamine suurenenud ning tehnoloogia areng seda ka lihtsustanud. Töös on uue metsaregistri arendus, mille rakendumisel on võimalik enamik metsateatisi esitada rakenduse abil arvutiga ja nende kontroll toimub automaatselt registriandmete alusel.
