Keskkonnaagentuur määras metssigade kohustusliku küttimismahu hoolimata sellest, et jahindusnõukogud soovitasid lasta vähem sigu

 (6)

Metssigade arvukuse vähendamine Paljassaares
Foto: Andres Putting

Keskkonnaamet kinnitas täna sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud Hiiu-, Saare- ja Põlvamaal, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.

Seakatku hääbumiseks on seatud Eestis eesmärgiks saavutada 2018. aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus alla 1,5 isendi 1000 ha kohta igas jahipiirkonnas. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb metssigu küttida minimaalselt keskkonnaagentuuri etteantud mahus, mis käesoleval jahiaastal on vähemalt 7550 isendit.

Seal, kus seakatku mõjul on metssea arvukus vähenenud juba alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta, tuleb jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu ulatuses ning arvukus tuleb viia järgnevatel aastatel tasemeni kuni üks isend 1000 ha jahimaa kohta.

„Seakatku ja intensiivse küttimise tõttu on lisaks metssigade arvukuse vähenemisele toimunud muutused ka isendite populatsiooni soolises ja vanuselises struktuuris. Vältimaks olukorda, kus küttimisstruktuurist kinnipidamine võib jahimeestel takistada küttimismahu täitmist, on küttimisstruktuur 2017/2018. jahiaastal kõigis maakondades soovituslik. Kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas võiks emiste osakaal olla vähemalt 50%, põrsaste osakaal kõigi kütitavate isendite seas võiks samuti olla 50%,“ lausus Aimar Rakko, keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.

Seotud lood:

Jätkuvalt on keelatud metssigade lisasöötmine, mis on lubatud vaid erandkorras metssigade peibutamise eesmärgil võimaldamaks varitsusjahti kõrgistmelt. Kõik lisasöötmiskohad peavad olema registreeritud Keskkonnaametis ning jahimaa 1000 ha kohta on lubatud kuni üks söötmiskoht, kus võib korraga maas olla kuni 5 kg sööta.

Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkonna kasutaja. Küttimiskohustuse täitmata jätmise eest võib jahipiirkonna kasutajat karistada rahatrahvist kuni jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseni.

„Sel jahiaastal on juba kütitud ca 28% metssigade küttimismahust. Tunnustame kõiki jahimehi, kes on seakatku leviku olukorras näidanud üles head koostööd ning valmidust kiiresti reageerida metssigade arvukuse vähendamiseks,“ lausus Aimar Rakko.

Loe veel

Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 17 415 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 18 338 isendi võrra ning sellega võis üleriigilise küttimiskohustuse, 18 272 isendit, täidetuks lugeda.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri ja keskkonnainspektsiooniga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt keskkonnaameti kodulehel.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare