„Kohalikel inimestel on juba tekkinud hirm karuga kohtuda. Kuigi metsloom on inimese suhtes pelgliku käitumisega, harjub ta tasapisi meie lähedusega ning pikapeale võib minetada hirmu. Sellised karud võivad kujutada reaalset ohtu inimese elule, näiteks rünnata inimest oma saagi kaitsmise eesmärgil. Samuti võib loom end sisse seada mõnda harvemini külastatavasse majapidamisse või suvilasse ning omanike saabudes asuda territooriumi kaitsma,“ selgitas Aimar Rakko, keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Pruunkaru on kaitsealune liik ning varasemalt on antud luba karude küttimiseks Eestis väljaspool jahiaega vaid korra – 2014. aastal Tartu maakonna Alatskivi jahipiirkonnale ulatuslike mesitarude rüüstete tõttu. Toona lõpetas karu vahetult pärast loa andmist mesitarude lõhkumise ja jäi jahimeestele tabamatuks.

Jahieeskirja järgi võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist kuni 31. oktoobrini kiskja tekitatud kahjustuste vältimise eesmärgil. Eelmisel jahiaastal kütiti Eestis kokku 49 karu, Raplamaal kütiti üks isend Vardi jahipiirkonnas. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas.

Kiskjakahjude tekkimise riski saab erinevate ennetusmeetmetega vähendada ka iga loomapidaja. Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjude ennetamiseks, näiteks karjamaid ja mesilaid piiravate elektritarade ehitamiseks ning karjavalvekoerte ostmiseks.