Keskkonnaamet: kohalik kogukond vajab avalikku arutelu
25. veebruaril Kärdlas toimunud Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskava arutelul osales pea poolsada inimest. Arutelu oli aktiivne ja kaitsekorralduskava täiendamiseks tehti hulgaliselt ettepanekuid. Muu hulgas räägiti nii külastuskorralduse, kalanduse, jahinduse, niitude hoolduse kui ka ehitiste rajamisega seotud probleemidest. Kõik kõlanud ettepanekud said kirja ning Keskkonnaamet võtab need arvesse või põhjendab mittearvestamist kehtiva kaitsekorralduskava muutmisel.
„Kohalikke huvigruppe tuleb rohkem kaasata kohe kaitsekorralduskava koostamise alguses ja nende põhjendatud ettepanekutega otseselt kaitse-eesmärkidega seotud tegevuste osas arvestada,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar. „Selle eest peavad hoolitsema nii kaitsekorralduskava koostajad kui Keskkonnaameti piirkondlikud töötajad. Keskkonnaameti juhtkond arvestab seda uues peatselt valmivas kaitsekorralduskavade koostamise juhendis,” kinnitas Onemar.
Hiiumaa laidudel praegu püsielanikke pole, kuid eelkõige kunagiste saareelanike järeltulijad tegutsevad aktiivselt saarte maastike ning heaolu hoidmise nimel.
Laidude maastikukaitseala moodustati 1971. aastal ning ta hõlmab paarikümmend laidu Hiiumaa kagurannikul, neid ümbritsevat merd ning omapärast ja haruldast rannikukooslust - soolakut - Salinõmme külas. Laidude maastik on omanäoline ja mitmekesine, seal pesitseb
hulgaliselt haruldasi linnuliike ja leidub palju kaitstavaid taimi, nt kodumaiseid orhideesid. Hiiumaa laidude ümbruse madalas meres asuvad Eesti ja kogu Läänemere olulisemad viigerhülge lesilad.
Kaitsekorralduskavad on vajalikud kõikide looduskaitse alla olevate maade väärtuste kaitse korraldamiseks. Hetkel on kinnitatud kavad olemas kolmekümnel alal, ettevalmistatud kavasid on üle poolesaja. 2010. aastal valmistatakse Keskkonnaametis ette pea sadakond uut kava.
