Keskkonnaministeerium täpsustab allikate ja karstilehtrite asukohti
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esitatud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala uue kaitse-eeskirja, kus on allikate ja karstilehtrite asukohaandmeid juba täpsustatud. Ka eelmises kaitse-eeskirjas olid kõik olulised allikad ja karstilehtrid loetletud, kuid need andmed olid enam kui kümme aastat vanad ning vajasid täpsustamist.
Uuele kaardile on kantud kaitsmata põhjaveega alade piirid, mis seni olid kättesaadavad üksnes digitaalselt, samuti olulised karsti-või allikaalad. Ajakohastatud andmed on vajalikud ka tänapäeva põllumajandusmasinatele, mis on varustatud GPSidega.
Allikaid ja karstilehtreid tuleb kaitsta seetõttu, et nende kaudu võib reostus kergesti rikkuda nii pinna- kui ka põhjavee. Nitraaditundlikel aladel tegeletakse intensiivse põllumajandusega, seega ohustavad vett nii mineraalväetistest kui ka sõnnikust pärit taimetoitained.
Sellised ained, eriti lämmastik, põhjustavad veekogudes veetaimestiku vohamist ja veekogude kinni kasvamist. Samuti ei ole kõrge nitraatioonide sisaldusega põhjavesi joogiks kõlblik.
Mõnedes piirkondades jätkatakse veel mõõdistamistöödega, mis peavad tehtud olema sügiseks. Seejärel kantakse täpsustatud informatsioon keskkonnaregistrisse ja Maa-ameti veebirakendusse, kus on igaühel võimalik sellega tutvuda.
Töö teostamiseks sõlmis Keskkonnaministeerium välitööde tegemiseks töövõtulepingu OÜ-ga Consultare. Välitööde käigus määratakse geograafiliste koordinaatidega täpselt kindlaks allikate ja karstilehtrite asukohad ning nende seisund maastikul. Töö tulemuste alusel uuendatakse keskkonnaregistrisse kantud allikate ja karstilehtrite alast informatsiooni. Töö teostajad on varustatud ettevõtet identifitseerivate tunnuste ja iga töötaja ka nimesildiga.
Täiendavat informatsiooni kaardistamise kohta saab Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Enn Liivelt.
