Keskkonnaministeeriumi serveriruumi põlengus andmed ei kadunud ning kõik teenused töötavad

Neljapäevane põleng maa-ameti serveriruumis viis paariks päevaks rivist välja osa keskkonnaministeeriumi valitsemisala e-teenuseid ja portaale, kuid esmaspäeva hommikul kasutajate jaoks enam tõrkeid ei olnud.

„Kõik e-teenused, mis on avalikkusele ette nähtud, töötavad,“ ütles keskkonnaministeeriumi IT-juht Marko Arula. Kui laupäeval oli veel probleeme keskkonnaregistri, ilmateenistuse või Eesti Looduse Infosüsteemiga, siis praeguseks on ka need töökorras.

Pole mõtet taastada olukorda ebarahuldavana, nagu ta enne õnnetust oli.

Marko Arula

Iseenesest süttinud UPS-i akud lähedalolevaid servereid ei kahjustanud. „Enamik andmeid ei saanud üldse kannatada, saime samad andmekandjad tööle rakendada ning polnud midagi viga. Mingisugustes kohtades kasutati veidike varukoopiatelt taastamist, aga kõik on alles,“ sõnas Arula.

Konkreetseid plaane, kuidas andmehoiustamine lähitulevikus ümber korraldada, veel ei ole. Nõu peetakse erinevate variantide üle.

„Selge on see, et pole mõtet taastada olukorda ebarahuldavana, nagu ta enne õnnetust oli,“ ütles Arula. „Seal oli puuduseid, millest olime teataval määral teadlikud, muudatused olid kavandatud, aga ajaloolistel põhjustel oli nendega nii nagu oli. Kui me nüüd oma teenused üles ehitame, siis me teeme seda teisel viisil.“

Tulevikus võidakse asutuse oma serveriruumist loobuda. „Eks me teadsime ka enne, et meil ei pruugi olla kõige mõistlikum endal serveriruumi omada, aga kuna serverid on olemas ja töötavad, siis pidi neid käigus hoidma sellisena nagu oli jäänud,“ ütles IT-juht.

„Me oleme muudkui eelnevalt kavandanud riigipilve kasutuselevõttu. Praegused sündmused kiirendavad seda protsessi. Põhimõttelised otsused on langetamisele hästi lähedal, aga nende elluviimise jaoks tuleb teha ka tõsisemad konkreetsed plaanid,“ sõnas Arula.

„Pilveteenustele üleminek ja oma serveriruumist loobumine on õilis mõte ning pikas perspektiivis vajalik ja mõistlik. Kuid mis järjekorras, kuidas, ning milliste sammudega me selleni jõuda võime, nõuab kõik mõtlemist, aega ja muidugi ka raha,“ ütles Marko Arula.

Kättesaamatud teenused kellelegi kahju ei põhjustanud

Lii Sammler

Natura metsaomanikele tegi seoses serveri põlenguga muret see, et Natura erametsatoetuste taotlemise viimane päev on 23. aprill – et kas asjad saadakse ikka korda.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik selgitas, et põlengupäeval oli veidi probleeme PRIA veebikaardi kasutamisega, mis on seotud maa-ameti aluskaartidega. Reedel ei olnud enam PRIA toimingutes serveripõlengu tõttu tõrkeid. Põleng ei takistanud e-PRIA teenuste kasutamist.

„Natura erametsatoetuse taotlusi võtab e-PRIA teenuste abil vastu SA Erametsakeskus. Kuivõrd e-PRIA töötab, ei tohiks olla takistusi taotluste esitamisel vastuvõtuvõtuperioodi raames. Sega ei ole ka vajadust taotluste vastuvõtmiseks paberil täidetud vormidel,“ vastas Maris Sarv-Kaasik Maalehe pärimisele.