„Maksumaksja panustab keskkonnainspektsiooni töös hoidmisesse aastas 6,1 miljonit eurot, saades selle eest keskkonnaalaste rikkumiste ennetamist, avastamist, aga ka rikkujate karistamist sooritatud seaduserikkumiste eest. Tegevust jätkub maale ja vee peale, aga ka kohtusaalidesse. Igavust pole endiselt põhjust tunda, kuigi õigusrikkumiste arv on kahanenud,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

„Keskkonnarikkumiste vähenemist on näha kõigis kolmes valdkonnas, see tähendab keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse suunal, mõnevõrra enam kahes viimati nimetatus. Samas on kalapüügil jätkuvalt probleemiks salavõrgud, mis mitmekordistavad püügirikkumiste arvu,“ selgitas keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. Ühtekokku avastas Keskkonnainspektsioon 2016. aastal 2147 keskkonnaalast õigusrikkumist.

Peadirektori sõnul on rikkumiste arv muuhulgas seotud ka personali vähenemisest tingitud valikute ja töökorraldusega. "Püüame oma järelevalve ja kohalolekuga rikkumisi ennetada ning tegeleme tõsisemate ja keskkonda enim mõjutada võivate probleemidega. Seda kinnitab fakt, et keskmine trahvisumma on tõusnud ja trahvisaajate hulgas on rohkem juriidilisi isikuid,“ lisas Volkov.

Tõsisemad ja aeganõudvad keskkonnaprobleemid on seotud eeskätt tööstuse ja tootmisega, nagu näiteks välisõhu kvaliteet Ida-Virumaal keemiatööstuspiirkondades või Harjumaal Maardu-Muuga ümbruses. Positiivsete arengutena võib nimetada Muugale e-ninade paigutamist, Kohtla-Järve välisõhu uuringut, millele järgnevad konkreetsed tegevuskavad.

„Palju aega ja ressurssi panustasime tootjavastutuse ja jäätmemajanduse probleemidele, sealhulgas vanarehvide taaskasutusse suunamisele, kuid lahenduse või soovitud tulemuse saamine võtab aega. Mitmel juhul sõltuvad inspektsiooni ja laiemalt võttes riigi edasised tegevused kohtulahenditest. Nii tuleb meil läbi käia tõenäoliselt üsna pikaks kujunevad kohtuvaidlused, et saada selgus tootjavastutuse ulatuse osas," märkis Volkov.

Suur osa järelevalveressursist kulub korra tagamisele looduskaitse ja kalakaitse valdkonnas, sest need hõlmavad väga suurt isikute ringi, sh harrastuskalastajad, jahimehed ja puhkajad. Küsimus on korra tagamises ja loodusressursside seaduspärases kasutamises. Selleks, et kontroll annaks soovitud mõju, tuleb seda teha pidevalt. Mittekontrollimine tooks kaasa riskide olulise suurenemise.

Keskkonnaalaste rikkumistega seoses alustas Keskkonnainspektsioon 2016. aastal 1234 väärteomenetlust ja määras 1011 trahvi kogusummas 328 874 eurot.

Trahvide puhul võib mainida nende väga head laekumist. Tänu inspektsiooni järjekindlale tegutsemisele trahvide sissenõudmisel on trahvide riigituludesse laekumine keskmiselt 90 protsenti.

Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju kogusummaks arvestati 1,6 miljonit eurot, millest valdava osa ehk 1,2 miljonit eurot moodustavad metsapõlengutega seotud kahjud.

Keskkonnainspektsiooni pädevusse kuulub lisaks väärtegude menetlemisele ja keskkonnakahju hindamisele ka keskkonnakuritegude menetlemine. Lisaks juba nimetatud 1234 väärteole alustas inspektsioon 2016. aastal 33 kriminaalmenetlust. Need olid õigusrikkumised, millega kaasnes oluline keskkonnakahju (st juhtumid, mille puhul kahju ületab 10-kordset alampalga määra). Üks kolmandik kriminaalasjadest oli seotud kalapüügirikkumistega, teine kolmandik metsaõigusnormide rikkumisega.

Peeter Volkovi sõnul kattuvad tänavuaastased prioriteedid ja märksõnad suures osas eelmise aasta omadega. Tegu on probleemidega, millega tuleb tegeleda mitu aastat järjest, enne kui saavutame soovitud tulemuse.