Keskkonnaühendused jõudsid metsaseaduse muutmise eelnõu osas ministeeriumiga kokkuleppele

Eelmisel nädalal toimus Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koja (EKO) ja keskkonnaministeeriumi esindajate vaheline arutelu metsaseaduse muutmise teemal. Kohtumise eesmärk oli nii kehtiv seadus kui ka seaduseelnõu üle vaadata tasakaalustatud metsakasutuse, keskkonnariskide maandamise ja paindlike majandamisvõtete osas.

Arutelu tulemusel ühtlustati seisukohti ja leiti ühiselt, et metsade majandamise lahutamatu osa on erinevate keskkonnaaspektidega arvestamine, teatas keskkonnaministeerium.

Mõlemad osapooled leidsid, et metsa tuleb suhtuda kui ökosüsteemi ning selle kasutamine peab olema läbimõeldud.

Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu osas saavutati kokkulepe järgmistes punktides:
Taastatakse metsade kinnistuülene majandamine, et vältida metsaomanike huvide konflikte > ja metsade seisundi kahjustamist.
Raieparameetrid jäetakse seadusesse praegusel kujul.
Keskkonnaseisundi kaitseks oluliste metsade kaitse infiltratsioonialadel ja survelise põhjaveega aladel sätestatakse seaduses.
Valikraie. Väljaspool kaitsealuseid objekte võib valikraiet teha, vaid uuendusraiele kehtestatud tingimustele vastavas metsas.
Kaitsealustel objektidel võib valikraiet teha vastavalt kaitse-eesmärkidele.
Säilikpuud. Elustiku mitmekesisuseks jäetavate puude arvult maksimaalne piir kaotatakse.

Metsamajanduse planeerimine osas leiti, et seaduseelnõus sätestatakse, et metsa majandamise aluseks on inventeerimisandmed, metsa inventeerimisega kaasneb alati ka metsamajandamiskava koostamine, v.a juhul, kui metsaomanik kavast keeldub. Kava ei kehtestata ega kinnitata.
Keskkonnateenistus lähtub kehtivatest inventeerimisandmetest.

Riigimetsamaa osakaalu vajadust metsaseaduses ei sätestata, vaid seadus delegeerib selle metsanduse arengukavale, kus kirjeldatakse ka selle saavutamise üldist mehhanismi.

Seaduse seletuskirjas esitatakse analüüs, miks ja kuidas riigimetsamaa edaspidi kujuneb, s.h analüüs metsaseaduse § 81 tähendusest. Riigi roll avalike huvide kaitsel või ulatusliku negatiivse keskkonnamõju korral.
Ulatusliku negatiivse keskkonnamõju vältimine on osa avalikest huvidest ja avalike huvidega arvestamist võimaldab keskkonnaministeeriumi hinnangul haldusmenetluse seadus.
Ametnike haldusmenetluse koolitus keskkonnateenistuste ametnikele on ministeeriumi jaoks väga oluline.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring.