Kevad on looduses käega katsuda



Kevad on looduses käega katsuda
Foto: Ingmar Muusikus

Mõned mehed on vahtramahla juba jooksma pannud ning ootavad nüüd ilmade soojenemist.

Sajuta päevadel näeb, kuidas mets on muutunud värvilisemaks, võradesse on tulnud punakaid ja kollakaid toone.

Varasemad pajuliigid on “tibud” lahti ajanud. Lepaurvad on justkui järgmise sula ootel.

Mõned mehed said juba veebruari lõpus vahtramahla. “Mina panin vahtramahla jooksma 3. märtsil,” rääkis Kalev Tihkan Raplamaalt. Kõigepealt murdis väikese vahtraoksa, mille otsa tekkis mahlatilk. Nii saab aru, kas mahlad liiguvad.

Kui ööd läksid külmemaks, tõmbus vaher tagasi. “Mõned lõpetavad külmalaine tulles mahlavõtu ära. Tegelikult tasub oodata, sest kui läheb jälle soojemaks, jookseb mahl edasi,” ütles Tihkan.

“Kuusk alles hakkas okkaid ajama. Mis peaks tähendama seda, et päris kevadeni läheb ikka aega veel,” ütles Mihkel Maala Viljandimaalt.

“Pärna- ja kasepungad pole ka veel maitset muutnud,” muigas Maala, kellel on kombeks metsas käies vahel mõni pung suhu pista.

Rongamamma sätib pesa

“Ei ole käbilindu näinud,” ütlesid kõik ühtmoodi.

Käbilind on Eestis üks varajasi pesitsejaid (kirjanduse andmeil alates veebruari lõpust), kes seab selle ajaks, mil käbid löövad soomused lahti ja lindudel on seega rohkelt toitu. “Aga rongamamma võib pesal istuda, sest papa õiendab kõvasti, kui metsas liigun,” rääkis Maala.

Rändajaist hakkasid veebruaris kõige varem liikuma hangelinnud, kes saabuvad lõuna poolt ja liiguvad edasi põhja, kus nende pesitsusalad.

Esimesi rändelt tulnud põldlõokesi nähti Saaremaal Sõrves, kuhu rändlinnud satuvad varem kui mujale Eestisse, juba 23. veebruaril.

Veebruari lõpus olid seal kohal ka esimesed rändajad kuldnokad, õõnetuvid ja üksik kiivitaja. “Rändajat” on siin rõhutatud, kuna näiteks üks kuldnokk ja mitu põldlõokest oli Sõrves ka talvitumas.

“Lõokesed laulsid täna lisatoitmise eest, kakskümmend tükki korraga,” kirjutas 2. märtsil Sõrve päevaraamatus Mati Martinson.

Leho Aaslaid kirjutas linnulistis, et nägi Hiiumaal esimest üksikut kiivitajat sel esmaspäeval.

Künnivaresed käivad pesitsuskohtades pesi üle vaatamas, aga paika veel ei jää. “Nende pesitsusajani läheb veel umbes neli nädalat,” kirjutas Arne Ader interneti looduskalendris.

Veebruari soojalainega hakkasid üle Eesti laulma tihased. “Nüüd hakkas ka rohevint laulma – paras aeg ta laulu tundmaõppimiseks, sest metsvint, kelle omaga tema laul natuke sarnaneb, pole veel rändelt tulnud,” ütles Mihkel Maala.

Veebruari jäi hüljeste poegimise aeg ja huntidel-ilvestel olid pulmad. Peeter Hussar nägi Lääne-Virumaal Sagadi kandis põllul halljäneste esimest kurameerimist.

“Nüüdseks on juba rebased ka tagasi tõmmanud, ei ole enam värskelt suusarajale laskmas käinud,” naeris Raplamaal Tiit Tammsaar – tema kodukandi rebased on leidnud, et aktiivsel jooksuajal, kui vaja teistele oma vägevusest märku anda, on mõnus just suusarajal kükitamas käia.

Ingmar Muusikus juhtus rebaste pulmarituaale nägema selle nädala esmaspäeval.

Mitmest suust öeldi, et kährikud, kes vahepeal taliuinakut pidasid, on jälle aktiivselt liikumas. “Uni näis eriti magus olevat just tervetel loomadel. Kärnas kährikud on rahutumad ja neid on kogu aeg näha olnud,” rääkis Mihkel Maala.

Esimeste soojalainetega hakkasid jälle pesast väljas käima koprad, kes vahepeal üldse nägu ei näidanud ja kasutasid hoopis oma veealuseid toiduvarusid.

“Vähemalt eelmisel nädalal käisid metsseaemised veel teistega koos söötmisplatsil,” ütles Arge Peever Raplamaalt. Ühel ajal märtsis eralduvad emised karjast ja otsivad endale rahulikuma paiga, kus omaette olles põrsaid ilmale tuua.

“Tänavu on lumel näha lausa kohatult palju kärbi jälgi, nii palju pole neid aastaid olnud,” rääkis Peeter Hussar. Sama on märganud Maala, kes rääkis ka nirkidest, keda on “üllatavalt palju nii hoonete läheduses kui metsas”.

Erilisi tähelepanekuid

Internetis linnuvaatluspäevikut pidav Margus Ots kirjutas, et muretseb roherähni pärast, kes on meil olemas Saaremaal, kuid keda ta veebruaris ka ekstra otsimise peale üles ei leidnud.

Maala seevastu nägi Viljandimaa metsas musträhne (Eesti suurim rähn – toim) lausa kambas liikumas. “Kolm-neli lindu, kes ajasid üksteist taga ja tegid oma iseloomulikku kilksuvat häälitsust. Sellist vaatepilti pole ma kunagi varem näinud,” ütles ta.

Kalendrikevad algab tänavu 20. märtsil kell 7.14.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare