KEVADEMÄRGID: kas suvi tuleb ilus?
Kui aias lehti riisun ja uurin, mis lehtede all on, vaatab vastu pikalt kestnud lume kadumise järgne plahvatus, mis pani looduse liikuma. Sarnaselt rändlindudega, kes tulid ja tulevad korraga, käib talvitujate ärkamine.
Hulk väikesi roosasid vihmausse, just ärganud või veel talviselt kotta sulgunud tigusid, väikesi halle nälkjaid, kollaseid vastsejupikesi, keda ei tunne, juba vilkaid hüpikämblikke, üks paksuke kakand, veel pooleldi mulda kaevunud mardikad...
Puudutan suure musta mardika, ühe jooksiklase, päikeses küütlevat kattetiiba, ja tal on kohe koivad väljas, et sibada järgmise lehe alla.
Ei saagi teada, kas ta veel talvitus siin või oli juba ammu ärkvel, sest enamasti on jooksiklaste aktiivse tegutsemise aeg öösiti.
Pikad armumängud
Mardikal ulatub taguotsa poole kattetiibade alt välja imelik väike ümar sopistus, mida tavaliselt neil näinud pole. Kas liigitunnus? Ei, see näitab, et pargijooksik on just sugu teinud, teab sõbrast bioloog Tartust, kellele pildi saadan.
Päris hull, kui pikalt ja põhjalikult tänavu looduses kurameeritakse! Putukad niisiis ka.
Kiriteod pole oma valgeid “patju” ja “seemnepakikeste vahetamise torusid” veel lahti löönud, pole sukeldunud oma aiavaikuses pea füüsiliselt nähtavasse lembepilve, mis tigude intiimseid toiminguid saadab.
Kuldnokad on vana vahtrapuu otsas juba ei tea mitmes päev... Isaslind siristab-viristab pesakasti ees, istub üleval oksal ja võdistab tiibu, käib isemoodi sopsutades – ripakil sulgedest suur ja lai, piki jämedat oksa, nokib samblikku ja loobib seda tükk haaval puu otsast alla. Kuni emane halastab ja...
Murelased ehitavad
Püsilillepeenra nurgas äärekivide vahel käib ehitustöö. Mullamurelased sibavad kividevahelise prao vahet. Eeldan, et tehakse pesa korda ja kohe hakkab sipelgaid juurde sigima.
Seni on murelased reeglitega leppinud – on servad ja paigad, kus lasen neil rahus olla, ja kohad, kus mingil juhul ei lase, lõhun pesa ja ütlen, et tuleb minna teise kohta. Enamasti minnakse.
Ma ei tea, kuidas nad jagavad maid ja maksasamblast vabasid pindasid lillepeenra servakivide vahel elavate ämblikega. Suvel on olnud hetki, kui ühe umbrohu katkumine paneb korraga liikuma viit liiki ämblikke. Kui ainult kõiki tunneks.
Üks jooksikämbliklane on igatahes talvest ärganud ja need väikesed punased, keda lapsepõlves õnneämblikeks hüüdsime...
Ja sadajalgsed, kes ehk kevade pärast liiguvad paaris. Sadajalgse pikad koivad ei lase tal rahus olla – nagu õrn peen kett väreleb üle mulla. Kõht tühi ja toidujaht sel lihasööjal!
Vaid raisamardikas kogu selle peoga veel kaasa ei tule. Kaevan ta üles kogemata, vanu maasikapuhmaid kokku kogudes. See tömpide tundlatega elukas ei pane plehku nagu enamik teisi. Ta hoopis, pea ees, kaevub tagasi mulda.
Lõke põleb, aga lehed viin komposti – ma iseenda vaenlane ei ole. Ei igatse hääletut steriilset aeda, kus lepatriinul ka midagi teha pole, sest tema toit, näiteks lehetäid, on hävitatud.
Kui tigusid poleks, ei oleks paljusid linde, sest munejatel pole loodusest kaltsiumi võtta.
Kas hävitada hääletuks...?
Katsuge internetist leida infot, mis ajal ja kuidas mullamurelane pesa ehitab. Teie otsingu vili on kümned õpetused, kuidas aias hävitada igat liiki sipelgaid, mutte, kojaga tigusid ja nälkjaid, kuidas lahti saada ämblikest, kõrvaharkidest, kakanditest, põrnikatest...
Postimüügikataloogist saab osta savist linnu, kes mööduja liikumise peale kunsthäält teeb...
Oma aiast võib minna aga ka loodusse, kus samuti koos kevade varased ja hilised märgid.
Käru taga rabas, viimase lumelaigu peal, liikus kevadkaruslase vastne, see varakevadine lumeaegne karvane röövik, keda päevakoeraks tahaks kutsuda, kuigi temast pärast nukkumist saab ööliblikas.
Sealsamas kuklased alles remontisid vist hiljuti ärganud karu lõhutud kuhilpesa, lõhkuja enda jäljed olid viimasel lumel hiigelsuureks sulanud.
Lendasid kirjud koerliblikad ja kollased lapsuliblikad, esimesi päevi on kimalasedki väljas.
Kas suvi tuleb ilus?
- Tänavu talvel oli lume kohal lausa sääseparvesid lendamas näha. Kui talvel sääski näha, tuleb soe suvi ja õnnelik aasta.
- Esimest suitsupääsukest nähti juba 11. aprillil. Pääsukese ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat.
- Üheksa päeva pärast pääsukeste ilmumist kevadel on pääsukeste vilu. Tegelikult läkski jahedamaks.
Mida veel jälgida?
- Konnade rohkus kevadel kuulutab rohket lõikust sügisel, ka kuiva suve.
- Kui konnakudu loigu ääres, tuleb soe suvi; kui keskel, siis külm.
- Kui hiired talvel puid närivad, tuleb viljaäpardus.
- Ilmub kägu vitsa, tuleb hea vilja-aasta; kui urba, kurb aasta.
- Lendavad esimesed pääsukesed kevadel paaris, saab palju pulmi.
Vanarahvatarkuste allikas: M. J. Eiseni “Eesti vana usk”
