- Kohtades, kus muru on väga hõre, kahjustunud või muru puudub hoopis, teha uus külv. Selleks kobestada veidi mulla pinda, rehitseda tasaseks, külvata sobiv muruseeme, kasta korralikult ja katta tärkamiseni kilega.

- Kühmud ja lohud muudavad niitmise tülikaks ja ebameeldivaks. Esimesel võimalusel ajada rehaga laiali kõik mutimullahunnikud. Lohukeste täitmiseks on sobivaim liiva-komposti segu. Suuremate kühmude tasandamiseks teha murusse ristlõige, tõsta servad üles ja eraldada sealt vajalik kogus mulda. Siis tasandada ja servad tagasi kinni vajutada. Vajadusel kasta.

- Sammaldunud muru ei ole kuigi kaunis vaatepilt. Sambla levik murus on tagajärg, seega tuleks välja selgitada põhjus. Sammaldumist soodustavad mulla halb õhustatus, liigniiskus, kõrge happesus ja halb mullaviljakus.

- Muru pindmiseks kobestamiseks sobib raudreha. Sügavamat õhustamist võetakse ette, kui maapind on liigselt tihenenud, kasutades selleks harki või spetsiaalset masinat.

-Kevadel, mil maa on veel märg ja tahenemata, hoiduda muru (eriti kui on tegemist noore muruga) liigselt tallamast. Nii väldid õrna murupinna lõhkumist ja liigset tihendamist.

- Maa tahenedes, võiks noort muru rullida, seda selleks, et vajutada kinni üleskerkinud taimed. Rullimisega olla ettevaatlik, kui tegu on liiga märja maapinna, hõreda või vana muruga. Ebatasast ja kidurat muru parandatakse mitte rullimise vaid multšimisega. Selleks sobib nii lubja-liivasegune kompost kui turbamuld.

- Niisket ja raske lõimisega mullakihti saab õhurikkamaks muuta sinna paari sentimeetri paksust liivakihti laotades. Ajapikku aitab see moodus mulla pinda muuta vett läbilaskvamaks. Kohtades, kus kevad- ja vihmaveed püsivad pikalt tasuks mõelda drenaažile või veesilma rajamisele.

- Kui muld on muutunud liiga happeliseks aitab lubiväetiste kasutamine. Kevadisel lupjamisel jälgida, et lupjamise ja väetamise vahele jääks umbes kaks nädalat (lupjamine muudab mõningad toiteelemendid taimedele raskesti kättesaadavaks).

-Halba mullaviljakust saab parandada tugevama väetamisega. Muru esimene väetamine teha varakevadel. Selleks sobivad pikatoimelised täisväetised. Kui muru on juba kasvama hakanud võib anda kiiretoimelisi väetisi.

- Muru väetamisel on põhiline toiteelement lämmastik (N). Lämmastikupuudusel on murutaimed nõrgad, helerohelised, vähenenud tallamiskindlusega. Fosfor (P) soodustab juuresüsteemi arengut suurendades rohukamara tihedust. Kaalium (K) parandab murutaimede põua- külma- ja haiguskindlust.

- Muru väetamisel jälgida tootjate poolt soovitatud koguseid. Kindluse mõttes võiks maa-ala välja mõõta (nt 1m2), ära kaaluda vajalik väetise kogus, ja siis väljamõõdetud alale ühtlaselt laiali puistata (jälgides loomulikult ohutusnõudeid). Sedasi toimida kogu aiaga. 

- Tülikate umbrohtude, nagu seda on võililled, teelehed, ohakad jms tõrjumisega tuleks alustada niipea, kui nad end ilmutavad. Väiksematelt murupindadelt saab neid edukalt eemaldada käsitsi välja torkides või kaevates. Suurematel aladel võib teha umbrohutõrjet.

- Kui kätte jõuab esimene kord niita, teha seda veidi kõrgemalt kui suvel, et taimed saaks peale talvitumist kosuda ja hakata jõudsamalt kasvama.