Kevili laiendab haaret
2008. aasta kevadel asus Kunda sadamast Saksamaa poole teele laev, lastiks 4000 tonni Eestis kasvatatud toidunisu. Laeva olid tellinud ja täitnud Eesti põllumehed, keda ühendab teraviljaühistu Kevili.
Kevili on tegutsenud siinsel teraviljaturul alates 2005. aastast. 2008 kevadel teele saadetud laev oli esimene pääsuke. Sellest peale on Kevili kokku eksportinud kümneid laevatäisi teravilja ja rapsi. Eelmisel sügisel oli Kevili oma ekspordimahtudega teisel kohal Baltic Agro ASi järel.
Kahe aasta eest, kui viljaäri järjest kasvas, hakkasid kasvama ka Kevilisse koondunud põllumeeste ambitsioonid. Kuidas edasi minna, arutati arenguseminaridel.
“Ambitsioonikat eesmärki püstitamata pole mõtet ühistut asutadagi,” ütleb Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets.
Kõik elevaatorid on vanad
Praegu rendib Kevili laopindu olemasolevates hoidlates Tamsalus, Keilas ja Tartus. Need kõik on aga ehitatud umbes 30 aastat tagasi. Kaasaegset elevaatorit, mida juhitaks kõrgtehnoloogiaga ning mis vajaks vaid viit-kuut inimest, Eestis polegi.
“Kontrollitud, ühtlase kvaliteediga viljapartiide koondamiseks on korralik viljaterminal hädavajalik,” ütleb Läänemets. “Siis on kvaliteedist tingitud tagasilöögid miinimaalsed.”
Ta kinnitab, et elevaatori ehitamise mõtet on kantud juba kolm aastat. Strateegia panid paika ühistu liikmed, kes selle elluviimiseks palkasid tegevjuhi Marek Linnutaja.
Kuna just sel aastal avanes võimalus ühistutele taotleda MAKist investeerimistoetust, sai sellest taotlusest Linnutaja n-ö proovikivi. Praeguseks on toetusavaldus PRIAsse sisse antud ja küsitud 1,9 miljonit eurot.
Plaanide kohaselt tuleb viljaterminal Rakvere Lihakombinaadi kõrvale platsile, millele on algatatud detailplaneering.
Elevaatori I etapi maht on 50 000 tonni. Kui väga hästi läheb, valmib elevaator juba tuleval aastal. Seal on võimalused vilja ladustada, sorteerida ja kuivatada. Eesmärk on pakkuda lao- ja kuivatusteenust nii oma liikmetele kui ümbruskonnale.
Linnutaja ütleb, et lisaks elevaatorile on Kevili 10 aasta strateegias ette nähtud ehitada veel töötlevaid objekte. Näiteks pole jõusöödatehast, kus teha granuleeritud jõusööta, mida loomakasvatajad pikisilmi ootavad.
Investeeringut rahastavad liikmed, lisaks loodetav toetus. Igal mehel on võimalus panustada terminali ehitusse ning vastavalt sellele saada osakuid.
Selleks et raha ehituse ajaks kokku saada, kasutatakse pangalaenu. “Kui kõik liikmed on lojaalsed ja müüvad vilja oma ühistu kaudu, siis läbikukkumise võimalust ei ole,” on Marek Linnutaja kindel.
Vajatakse tippagronoomi
“Meil oli isegi ajalehekuulutuses kirjas, et pakume Eesti parima agronoomi kohta,” kinnitab Kevili tegevjuht.
Nõukogu esimees Jaak Läänemets lisab, et kuigi Kevili liikmete seas on hulk tugevaid agronoome, rakendavad nad teadmisi oma põllul. Ühistu vajab inimest, kes tooks pidevalt uueneva teabe ühistusse, levitaks seda ning tegeleks nõustamisega.
“Kõikide teraviljaga tegelevate kommertsfirmade palgal on ka oma nõustajad, kuid nad soovitavad pigem neid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mida nende firma müüb,” selgitab Linnutaja.
Ta väidab, et 25% meie põllupinnast on Kevili liikmete käes ja need on Eesti parimad põllumehed. See on tema meelest ahvatlev tööpõld agronoomile – töötada parimate praktikutega.
“Agronoomi ülesanne on ka kiirel külvi- ja kasvuajal käia mööda liikmete põlde ning anda neile nõu,” selgitab Linnutaja.
Kevili on nagu valvekoer
Kevili tegutseb eelkõige selle nimel, et liikmed saaksid müüa oma saake võimalikult kasulikult. Selleks otsib ja koondab ta turuinfot ning üritab müüa siis ja sinna, kust saab parimat hinda.
“Kui Kevili tegi sellel aastal ühe rukkilaeva ja müüs rukki hea hinnaga Eestist välja, siis järgmise sammuna tuli Tartu Mill läbirääkimiste laua taha ja saime sellise kokkuleppe, et viljakasvataja sai sealt sama hinna,” meenutab Linnutaja üht juhust. Koostöö Tartu Milliga ongi nüüdsest sujunud, nii nagu teiste Eesti suurimate teraviljatarbijate EKSEKO ja Talleggiga.
Kevili, EPIKO ja E-Piima eestvedamisel loodi ühistu Farm In, mille kaudu teha sisendite hulgioste. See puudutab nii väetisi, taimekaitsevahendeid, seemneid kui kütteõli. Kui varem oli Kevili inimestel tulnud neid osta teiste viljavahendajate käest, siis tänavu said nad näiteks väetised oma ühistu kaudu soodsamalt.
Marek Linnutaja on aastaid tegelnud põllumajanduskeemiaga. “Mul on kontaktid ja kanalid, kust saab sisendeid normaalse hinnaga osta, nii Baltikumis, Venemaal kui Euroopas,” kinnitab ta.
“Kevili on Eesti põllumajanduse valvekoer,” arendab Linnutaja mõtet. “Tänu meile on ka teised Eestis taimehaiguste tõrje vahendeid ja väetisi müüvad firmad sunnitud hinda allpool hoidma.”
Arengustrateegia ja plaanid on Marek Linnutaja meelest sõnum Kevili liikmetele: kätte on jõudnud kiire arenemise ajajärk, kus tuleb panustada ühistusse. Tuleb hakata raha välja käima ja müüma vilja läbi Kevili.
Reeglitest tuleb kinni pidada
Tootjarühmade toetust saavad PRIAst vaid tunnustatud tootjarühmad. “Rapsi osas saime tunnustuse kätte,” selgitab Linnutaja. “Nüüd peavad meie liikmed müüma tänavu 25%, tuleval aastal 50% ja ületuleval aastal juba 80% oma rapsist Kevili kaudu. See tähendab, et müügimahud hakkavad kasvama.”
Ilmselt siduvate kohustuste pärast on osa liikmeid Kevilist lahkunud. Praegu kuulub Kevilisse 134 liiget, ent on olnud 150.
Suurima puhastustule läbis ühistu 2011. aastal. 2010 kevadel sõlmiti lepingud hinnaga 1200–1300 kr/t, kuid suvi oli väga kuiv, vilja nappis ning sügiseks oli hind juba 2500 kr/t. Kevilil oli raskusi lepingujärgsete koguste kokkusaamisega.
Ühistul olid aga edasimüügi lepingud sõlmitud ning ärisuhete päästmiseks pidi Kevili turult kallima hinnaga vilja asemele ostma.
Seetõttu nõuti seminaridel rangemate reeglite kehtestamist. Need, kes ei soovinud mängureeglitest kinni pidada, lahkusid.
Sellegipoolest tasub viljakasvatajatel Kevili juhtide meelest just praegu, kui viljaäri õitseb ning ühistul on tõsised arenguplaanid, mõelda Keviliga liitumisele.
“Kevilisse astuvad põllumehed, kes on veendunud koostoimetamise edukuses,” ütleb Jaak Läänemets.
Hannes Alusalu
Adavere Agro ASi juht, Kevili liige
Meilt läheb peaaegu kogu vili Kevilisse. Koostöö algas juba Kesk-Eesti õlikultuuride ühistu aastatel. Toona polnud Eestis rapsiõli tehastki, ühistu kaudu saime rapsi eksportida.
Viljaturg on kõikuv ja see nõuab paindlikku tegutsemist.
Praegu on eesmärk eelkõige saada vilja eest maailmaturu hinda, ja kui Kevili seda suudab, olen rahul. Oluline on ka hinna läbipaistvus.
Muidugi ei ole vaimustav, et peab ise raha sisse panema. Aga muudmoodi ühistus ei saa.
Eesti teraviljakasvatajate ühistu Ajalugu
1993 – loodi Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu.
1999 – algas koostöö rapsiseemne kohaliku kokkuostjaga
AS Werol Tehased.
2005 – 15 viljakasvatajat asutasid õlikultuuride ühistu baasil tulundusühistu Kevili (Kesk-Eesti Viljakasvatajate Ühistu).
2008 – saadeti esimene laevatäis vilja Saksamaale.
2010 – raske sügise tõttu jäid lepingud täitmata ja osa viljakasvatajaid lahkus ühistust.
2011 – kevad: Kevili arenguseminarid, kus koostati 10 aasta arengustrateegia ja pandi paika laienemisplaanid; suvi: loodi sisenditeostu firma Farm In.
Faktid
134 liiget, enim Lääne-Virumaal.
Kasutuses 70 000 ha haritavat maad.
Kuueliikmeline nõukogu.
Eksport Soome, Lätti, Saksamaale, Hispaaniasse, Portugali, Taani, Norrase ja Šveitsi.
