"Meile pakub teenust Lindström ja Lindströmi tootevalikus on selline vaip olemas," selgitas Sammul Maalehe veebile palju kõneainet tekitanud porivaiba saamislugu. "See oli visuaalselt kõige kenam ja kuna me propageerime ka käsitöö tegemist, siis me tellisime selle. Teine põhjus on, et meie vaipadele satub väga palju niidijuppe ja sellelt mustrilt ei paista need välja. See oli ka praktiline valik. Me lihtsalt soovisime triibulist vaipa."

"Kihnus on väga tugev pärikuskultuur ja Kihnu körti on kantud 19. sajandist kuni tänapäevani igapäevaselt," rääkis sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas, kelle Facebooki lehel kirglik arutelu Kihnu mustri lörtsimisest lahti läks.

"Mulle tuli mitu pahast kirja kihnlaste, kes muidu on vaiksed ja tagasihoidlikud, poolt. See on väga solvav, kuna rahvarõivas on meie identiteedi väga oluline osa. Kellelgi teisel ei ole õigust kasutada seda mustrit mingis suvalises kohas, näiteks Kihnu kört, mis on seljaskandmise riie, disainida jalamatiks. See on meie esivanemate pärandus."

Sammuli sõnul ei ole vaibal kujutatud Kihnu muster. "See on lihtsalt triibuline muster."

"See on sada protsenti Kihnu muster," kinnitas Mätas. "Ta on muidugi ümber tehtud. Mustri kordus ei ole täpne, see on disainitud ja muudetud variant," täpsustas ta. "Ta on muidugi hästi atraktiivne ja tõmbab tähelepanu. Kui selline oleks müügil ilma Kangadzungli märketa, siis ma usun, et paljud ostaksid. Imestan, et seda veel tehtud ei ole."

Uurimuse "Kihnu kördid eile ja täna" autor Kristi Jõeste selgitas, et Kihnu rahvariie on kihnlaste jaoks elav rõivas ning kogukonna mälu on triibumustrisse kätketud. "Näha midagi, mis neile on püha ja mida nad on suutnud kõigele vaatamata elus hoida, teises kontekstis, lihtsalt teistele jalgade pühkimiseks..." ei leia ta sõnu.

Jõeste sõnul ei keela kihnlased oma rahvuskultuuri elemente kasutada, kui see on maitsekalt ja lugupidavalt tehtud.

Hea lugeja, mida sina arvad? Kas sina kasutaksid rahvariidemustriga jalamatti?