Kihnu rahvamaja kumer katus laseb vett läbi
“Ehkki Kihnu rahvamaja on kumera katusega, puudub mõnel katuseosal igasugune kalle,” selgitas Kihnu vallavanem Ingvar Saare. Selle asemel on katus siin-seal hoopis sissepoole lohku. Lohkudesse kogunenud vesi imbubki läbi katusepleki paanide vahede, tilgub rahvamaja saali ja fuajeesse.
“Kumerale katusele on pandud profiilpleki paanid, kuid plekk mängib päikese käes – kuumaga paisub, külmaga tõmbub jälle kokku,” rääkis Saare.
“Pleki vahed on täidetud vahuga, kuid siiani ei ole suutnud keegi meile soovitada sellist ilmastikukindlat vahtu, mis seal tõesti ka vastu peaks. Katusele kogunev vesi ulatub üle valtsi ja imbub valtsi vahelt sisse.”
Tüli juba enne avamist
Vallavanem ei osanud öelda, kas kirjeldatud hädas on süüdi maja projekteerija või ehitaja. Palju vastukaja tekitanud ning arhitektuuriliselt ootamatu lahendusega Kihnu rahvamaja projekteerisid Leonhard Lapin ja Toomas Rein, hoone ehitas FKSM ning rahvamaja avati 2001. aastal.
Juba enne hoone avamist lahvatas aga terav tüli: Kihnu vald tellis rahvamaja tööjoonised arhitektide asemel hoopis ehitajalt ning arhitektid süüdistasid seepeale ehitajat projekti omavolilises muutmises.
Lapin ütles rahvamaja autorlusest lausa avalikult lahti. “Seda maja ei tohiks üldse vastu võtta,” lausus ta 2001. aastal Õhtulehele. “Kui seal majas peaks midagi juhtuma, oleme ju vastutajad meie.”
Vallavanem Saare sõnul jäi rahvamajal lõpuni välja ehitamata ka ventilatsioon, samuti on hoone elekterküte osutunud selgelt liiga kulukaks (jaanuarikuu arve oli 36 000 krooni).
Seetõttu loodab Kihnu vald regionaalprogrammi abil asendada elekterkütte maaküttega, rajada ventilatsiooni ning ühtlasi vahetada välja ka kogu katuse.
Hädas ka koolimajaga
Kihnlaste teine murelaps on 1997. aastal renoveeritud koolimaja, lisas vallavanem. Selle elekterkütte arved on samas suurusjärgus rahvamaja omaga, kuid erinevalt viimasest puudub hoonel märkimisväärne soojustus.
Seetõttu tuleb klassiruumides läbi ajada 10–15kraadise temperatuuriga.
“Koolimaja on täielik praak, selle kõige soojapidavamaks kohaks on plastaknad, mis peaksid ju olema kõige hõredam osa majast,” kirjeldas vallavanem.