Kiisler: apteegipiirangute kaotamisest võidavad maapiirkondade elanikud
„Regionaalpoliitiliselt on selline otsus kindlasti mõistlik. Olukord, kus regionaalpoliitika sildi all piirati tegelikult ravimite kättesaadavust, oli kasulik mingile ettevõtjate ringile, kuid selgelt kahjulik maapiirkonna elanikele,“ ütles Kiisler. Ravimiameti andmetel on viimase viie aastaga uksed sulgenud 54 apteeki, neist 20 maapiirkondades.
Regionaalministri hinnangul on piirangute kaotamine ja turu avamine esimene samm õiges suunas. „Lisaks tuleks väga tõsiselt lauale võtta debatt selle üle, kas köhasiirup ja peavalurohi võiks müügil olla ka mujal kui apteekides,“ selgitas ta.
Riigikohtu üldkogu leidis tänases otsuses, et ravimiseaduses sisalduvad asutamispiirangud rikuvad ettevõtlusvabadust ja on põhiseadusega vastuolus.
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe märkis otsust tutvustades, et apteekide asutamispiirangud piiravad ettevõtlusvabadust otseselt apteegi asutamise praktilise võimatusega ning kaudselt ka hulgimüügiturul tegutsemist. Lisaks riivab piirang ka tarbijate huve, kuna suure nõudlusega kohtadesse ei saa luua uut apteeki.
Riigikohtu esimees nentis, et kõnealune kaasus on selge näide sellest, kuidas riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat konkurentsi takistamise või äritegevuse kahjustamise eest. „Samuti peab riik kaitsma konkurentsivabaduse tagamisega tarbijat, et tal oleks võimalik saada parimat teenust või kaupa mõistliku hinnaga,“ lisas Pikamäe.
„Asjaolu, et kehtivad asutamispiirangud on põhiseadusega vastuolus, ei tähenda, et apteegiturgu ei saaks või ei tohiks üldse reguleerida. Asutamispiirangute üleöö kehtetuks tunnistamine ilma uute meetmete kehtestamiseta võiks apteegiteenuse kättesaadavust veelgi halvendada. Seetõttu on vajalik tagada seadusandjale piisav aeg uue regulatsiooni väljatöötamiseks,“ sõnas Pikamäe.
Riigikohus lükkas otsuse jõustumise edasi kuus kuud, otsus jõustub tuleva aasta 9. juunil.