Kiisler: vallavanemad ei peaks täitma külavanema rolli
Haldusreformi kava ajakirjanikele tutvustanud regionaalminister Siim Kiisleri sõnul tõstaks reform külade ja külavanemate osatähtsust, sest suuremates omavalitsustes ei oleks enam mõeldav praegune olukord, kus vallavanema poole pöördutakse tihti küsimustega, mille osas suudaks nõu anda ka külavanem.
"Omavalitsusjuht saaks tegeleda valla juhtimisega," ütles Kiisler, kelle sõnul kaoks ka praegu paljudes valdades valitsev olukord, kus üks inimene täidab korraga maakorraldaja, sekretäri ja muude valdkondade ameteid.
"Suuremates omavalitsustes on kergem leida igale valdkonnale spetsialist," tõdes ta.
Kiisler lisas, et seni toimunud valdade ühinemised on kaasa toonud külaliikumise hoogustumise, kuna kardetakse jääda ääremaaks või kaotada oma nägu, tihti on külaliikuine ka vaibunud, kui selgub, et kardetud muutusi pole ühinemine kaasa toonud.
Kiisleri sõnul haldusreformi läbiviimisega enam oodata ei maksa, uuringuid selle vajalikkusest on tehtud juba küllalt.
"Omavalitsuste suuruste vahe ei peaks olema üle 4000 korra, sest siis me ei saa eeldada, et omavalitsused suudavad ühtemoodi seadusi täita. See on seaduste lörtsimine," sõnas Kiisler.
Praeguse kava kohaselt oleks omavalitsuse elanike arvu alampiiriks edaspidi 25 000 inimest, erandiks Hiiumaa, kus elanikke arv on praegu 10 000.
Eraldi omavalitsusteks jääksid ka üle 40 000 elanikuga linnad ehk Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve.
Kohtades, kus praegu paikneb valla- või linnavalitsus, peaks ka edaspidi olema teeninduspunkt, kus kodanikel on võimalus teenust saada.
"Ühinenud vald peab olema struktuurilt efektiivne, samas kodanikusõbralik," lausus Kiisler.
Praeguse ajakava kohaselt läheks haldusreform väga kiiresti - mai lõpuks peaks olema seadus välja kuulutatud, juunis küsitaks kodanike arvamust, juulis jõustuks valitsuse määrus, mis kinnitaks uute omavalitsuste nimed ja piirid.
Oktoobris jõustuks uus haldusterritoriaalne korraldus ning kodanikud saaksid valida juba uute omavalitsuste volikogusid.
