Eestis soetatakse aastas hinnanguliselt 700 miljonit kilekotti – nii suuremaid, millega kaupa poest koju tuua, kui väikesi, puu- ja köögivilja pakkimiseks mõelduid. See teeb iga inimese puhul kahe päeva kohta keskmiselt kolm kotti!

Turu-uuringufirma Faktum&Ariko poolt sel suvel läbiviidud kilekottide kasutamise uuringust selgus, et 59% meie elanikest ostab igal nädalal kauba poest kojuviimiseks vähemalt ühe suure kilekoti, tihti palju rohkem. Kilekotte ei kasuta kandekotina vaid 15–16% vastanutest.

Masu mõjul on hakanud kolm neljandikku inimestest enamust või kõiki kilekotte uuesti kasutama. Nii hoiab ju pikema aja peale kokku märkimisväärse summa. Rääkimata kilejäätmete vähendamisest.

Jõukamad kasutavad riidekotti

Tavaline kilekott laguneb looduses umbes 1000 aastat ning igal aastal hukkub miljoneid loomi-linde loodusesse sattunud kilekottide söömise tagajärjel. Maailmas võetakse iga minut kasutusele umbes miljon kilekotti, kuid taaskasutusse jõuab neist kõigest 1%.

See oli peamine mais ja juunis läbiviidud teavituskampaania “Kilekott tapab” sõnum, mille eesmärk oli veenda eestlasi kasutama kilekottide asemel korduvkasutatavaid riidekotte.

“Kampaania õnnestus igati,” kinnitas ASi Prisma Peremarket kommunikatsioonijuht Kadri Lainas. “Inimesed ostsid igapäevaselt kotte vähem, keskkonnakahjuliku kilekoti läbimüük langes pea poole võrra ning biolaguneva koti ja riidekoti müük kasvas märkimisväärselt.”

Rimi kaubandusketi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Evelin Mägioja sõnul kasvas Rimi ketis riidekottide läbimüük kahe nädalaga ligi kaks ja pool korda.

Võrreldes mullu detsembriga, on Faktum & Ariko andmetel riidekotti sageli kasutavate inimeste osakaal nüüdseks 25–44aastaste seas ligikaudu kahekordistunud. Kõrgema sissetulekuga inimestest kasutab riidest kotti pea iga teine. Kokkuvõttes tuleb riidekott kilekottide ostmisest odavam.

Poole võrra on tõusnud kilekottide korduvkasutus. Kolm inimest neljast kasutab kilekotte uuesti.

Ka kauplused võidavad tarbijate poolehoidu keskkonnasõbralikkusega. Enamikus suuremates poodides on müügil riidest või paberist ostukotid. Säästumarketis pakutakse võimalust kaup kilekoti asemel pappkastiga koju viia.

Alates juulist on Säästumarketites ja Rimi kauplustes tavapäraste kilekottide asemel müügil keskkonnasäästlikumad, kolmandiku ulatuses ümbertöödeldud plastist valmistatud ostukotid. Õhukesed puuviljade ja muu toidukauba pakendamisel kasutatavad kilekotid valmivad esialgu veel tavapärase tehnoloogiaga, teatas ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht.

“Oleme kauplustes juurutamas reeglit, et tooted korduvpakendatakse väikestesse kottidesse vaid klientide soovil,” selgitas Evelin Mägioja. “Kui varem pisteti kassas hea klienditeeninduse nimel banaanid või kohukesed täiendavalt õhukesse kilekotti, siis nüüd me seda keskkondlikel kaalutlustel enam ei tee.”

Maxima kauplustes Eestis ostetakse iga kuu ligi pool miljonit kilekotti, kaalukaupade tasuta kilekotte pruugitakse üle kümne korra rohkem.

Alates aasta algusest pakutakse Maxima poodides vaid keskkonda säästvaid kilekotte – maisitärklise baasil valmistatud ja kompostimisel täielikult lagunevaid, aga ka lagunemist kiirendavate lisanditega plastist kilekotte, mille tootmine on tunduvalt odavam.

Lisanditega kilekotid lagunevad looduses väidetavalt vähem kui kahe aastaga.

Mõtteviisi ja kilekoti vahetamine

Üle-eelmisel nädalal vahetati Pärnus, Tartus ja Tallinnas kilekotte tasuta riidekottide vastu.

“Teeme seda, kuna soovime maailma muuta,” põhjendas Heikko Gross, üks kampaania eestvedajatest. “Me ei ootagi, et keegi läheks metsa kännu kõrvale elama lihtsalt selleks, et võimalikult loodussõbralik olla. Küll aga saame me kõik igapäevaselt teha mõned lihtsad liigutused, et loodust hoida – kasutada kilekoti asemel riidest kotti, pakendada ostetud puu- ja juurviljad ühte kotti, öelda ära ostuga kaasnevast tasuta kilekotist.”

Maailma muuta soovijaid oli üle ootuste palju, nii et nad seisid lausa sajameetristes kotivahetuse järjekordades. See oli ka põhjus, miks ürituse läbiviinud Kus.ee ja JCI GO Koda otsustasid seda eelmisel nädalavahetusel korrata.

Nüüd tunnevad mõtteviisi vahetanud inimesed tänaval üksteist riidest kandekoti järgi ära. Liitu klubiga!

Kas tead, et... 


- Kui kõiki toodetavaid plastpakendeid (kilekotid, plastpudelid jne) ei visataks segaprügisse, vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaksime kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket.

- Aastas raisatakse maailmas 10 kg plastpakendeid inimese kohta. 8,7 kilekoti tootmiseks kuluvast naftast toodetud bensiiniga saaks auto sõita terve kilomeetri. 

- Iirimaal kehtestati kilekotimaks - umbes 2 kr/koti kohta, mille klient peab kinni maksma. Tänu sellele vähenes kilekottide kasutus riigis enam kui 90%. 

- Ruandas ja Eritreas on kilekotid karmilt keelatud, nende riikide lennujaamad kilekottidega turiste läbi ei lase. 

- Kilekotid keelati Indias Mumbai linnas ja Bangladeshis pärast seda, kui need olid ummistanud kanalisatsioonitorustikud ja tekitanud tõsiseid üleujutusi, mille tagajärjel hukkus 2005. aastal üle tuhande inimese.

Allikas: www.killerkott.org