Kiltsi tee remondi ja sillaehituse käigus avastati ulatuslik reostus
Haapsalus raudteejaama juures asuva nn Jaama oja silla ehituse käigus sattus ehitaja aastakümneid vanale kütusereostusele, mistõttu tuli minema vedada 76 tonni reostunud pinnast, kirjutab portaal Läänlane.
“Sillaehitusel tuligi välja pomm,” naljatas aselinnapea Peeter Vikman, viidates ligi kuu aega tagasi olnud uudisele, et vana sild võidi Teise maailmasõja ajal mineerida ning seetõttu tuleb ehitajal olla kaevetöödel eriti valvas.
Lõhkekeha kaevetöödel siiski ei leitud, aga ohtliku leiuga oli siiski tegemist. “76 tonni reostunud pinnast sõitis Haapsalust ära ja läks ohtlike jäätmete käitlemisettevõttesse,” ütles Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.
Ulatusliku reostuse avastas ehitaja eelmisel reedel, kui hakkas silla jaoks kaevama süvendit. “Järsku tuli kopa peale reostunud pinnas,” kirjeldas Vikman. “Ehitaja jättis töö pooleli, informeeris linnavalitsust, meie informeerisime keskkonnaametit ja vist ka põllumajandusametit. Info läks kiiresti edasi ja asusime tegutsema.”
Vikmani sõnul pole täpselt teada, mis ajast reostus pärit on, aga tõenäoliselt on kütus sattunud pinnasesse juba 1920-ndatel aastatel.
“Leidsime vana planeeringujoonise aastast 1920. Seal olid läheduses tollase naftabaasi tsisternid või siis samast ajast liipriimmutusbassein. Võib-olla on siis mingi leke olnud sealt,” rääkis Vikman.
Aselinnapea sõnul oli pinnas läbi imbunud ilmselt masuudist. “Väga raske on hinnata, haises ka imelikult. Savikiht on all, reostus oli 1-1,2 meetri sügavusel.”
Kuigi reostus avastati otse oja äärest, ei sattunud see ojja, sest see oli ajutise tammiga suletud. “Kaevati kohe välja ja merre midagi ei jõudnud,” lausus Vikman.
29. septembril kirjutas Läänlane, et Kiltsi tee ja silla ehitusprojekti seletuskirja lisati igaks juhuks lause “NB! Vastavalt maaparandusbüroo andmetele võib vana maantee sild II maailmasõja ajast olla mineeritud. Enne kaevamistööde algust konsulteerida päästeteenistusega”.
Projekti seletuskirja palus hoiatuse lisada põllumajandusameti juhataja Meida Mägi. Ta ütles, et tegu on pigem rahvasuus levinud jutuga, aga “parem karta”. Mägi märkis, et üks tema endine kolleeg rääkis pensionile minnes, et Teise maailmasõja ajal võis sild olla mineeritud, kuna tollal oli see strateegiliselt tähtis sild. Ametlikku teavet võimaliku mineerimise kohta pole.
Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu ütles septembris Läänlasele, et mineerimise hoiatust tuleks kindlasti võtta tõsiselt. “Teise maailmasõja ajal sildu tõesti mineeriti,” lausus ta. Näiteks võib olla silla alla kinni jäänud lõhkekehi. Padu ei mäletanud täpseid asjaolusid, aga kunagi olevat oja ületava jalakäijate silla alt üks lõhkekeha välja tulnud. Tõenäoliselt polnud see silla mineerimisest jäänud, vaid mööda oja koos rämpsuga kohale tulnud lõhkekeha.
