Kirdekaar on kindel külmatooja
Päike jõuab kirdesse varahommikul kell kolm. See on öö kõige külmem aeg, kui ka suvel telgis ööbides tõsiselt külm hakkab. Samas on uue päeva lootus käeulatuses, kukk kolmandat korda laulnud ja pimeduse võim murtud. Muinasjuttudes ei pääse näiteks vanatühi enam inimesi kimbutama, pettekujutluste lummus ei toimi hommikuaos.
Kirglik aeg
Sama on aastaringis. Talve teises pooles algab kevadine paastuaeg, mis aitab inimestel uuele puhkemisele puhta ja rõõmsana vastu minna. Setu keeles nimetatakse koiduaega puhteks. Sama sõna tähendab ka peiesid. Nii võib kirdekaare ja talve tagumise poole ajal pidada talve peiesid, trotsides rõõmsalt külma ja lund.
Paljude rahvaste juures on seda tehtud mäest alla liuglemisega, kusjuures liugu on peetud edaspidise edenemise võrdkujuks ja mõõduks. Mida pikem liug ja parem libisemine, seda parem vedamine saabuval kevadel ja suvel. Pika kiuga lina tähendas sedasama – sellest oli hea kedrata pikka, katkemiseta sujuvat lõnga.
Just samasugust lõnga arvati taevaäärel ketravat ilmaneitseid, kes suveks taevalaotusele taas oma kedratud sinisest lõngast ilusa sinise katte peale koovad. Ja ehk sõltub meie elulõnga tugevuski sellest, kui pikk liug õnnestub talveharjast alla liuelda. Nii et kelgud välja ja suusad alla!
Sõnal “kirre” on meie keeles lähedasi sõnu, mis tähendavad jääd ja külma. Kirsmaa tähendab näiteks igikeltsa. Kirsjää olla kihnu keeles meres sügisel külmaga tekkiv ujujää, millel üliteravad servad.
Omamoodi on kirdekaar ja hilistalv kõige kirglikumad ajad, kus öö- ja talvevägi saabuva valguse ja soojusega viimset võitlust peavad. Eriti hästi oli see kogetav mullu, aga ka tänavu, kui üle kogu Euraasia ulatuv kõrgrõhkkond kuidagi järele anda ei tahtnud.
Kuid ka kõige kangem külm annab lõpuks järele. Praegune pole võrreldav pool sajandit tagasi olnud külmadega, kui 1573. aastal oli veel maikuus võimalik jääd mööda Rootsist Tallinnasse tulla. Tookord oli põhjustajaks jääaegadevaheline kliima jahenemine, nn väike jääaeg, mis algas 1400 ja lõppes 1873.
Vaevalt et enam midagi taolist kogeme, kogu Läänemere jäätumine on jäänud ajalukku. Samas on krõbedast külmast kahju kõrval ka kasu. Kartulimardikad külmuvad, samuti mitmed muudki kahjurid. Jää on hea hüljestele ja kudevatele merekaladele. Nii et kannatame külma välja ja elame edasi!
Küünlakuu loomise aegu on ka aasta parim tarbepuu langetamise aeg. Kunagi Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjatele tehtud küsitluse vastustest selgus, et lehtpuu langetamiseks arvati parim aeg olevat 3–5 päeva enne kuu loomist ja okaspuude jaoks samavõrra päevi pärast kuu loomist. Parim puu langetamise aeg vältas vaid mõne päeva.
Kõige parema puu saamiseks pidi langetamise ajal puhuma kirde- või põhjakaare tuul ning puu tuli langetada vastu tuult. Vahel kulus aastaid, enne kui kõik tingimused kokku langesid ja tõeliselt head puud oli võimalik langetada.
Parim aeg puid langetada
Samas võis nõnda maha võetud puu kesta sajandeid, ilma et seened või putukad seda kahjustama oleks pääsenud.
Põhjuseks võis olla see, et niisuguse krõbeda külmaga ei pääse kahjustajad mahavõetud puule ligi ja nii see saabki rahus kuivada. Puu on sügisest alates aina kuivemaks jäänud, kõik mahlad on tüvest ja okstest läinud juurtesse.
Kenasti on selle aja kokku võtnud luuletaja Juhan Viiding oma luuletuses “Talveöö”.
Vett vedama ei saagi minna keegi,
vett lihtsalt pole
nii külmal ajal. Ära parem teegi.
Kui saad, siis ole.
Ei, ära liigu, tardu võetud poosi
ja jäta see.
Kui läheb valgeks, märkad
tikutoosi.
Küll tood ka vee.
