Kiviõli 2013: miljonimäe kõrval lookleb lootusrikas jahusaba
Inimesed arutlevad tihti, mis juhtub, kui veel rahvast Eestist ära läheb. Kiviõli näitel võib öelda, et väga palju maju tuleb maha lõhkuda, ehitada uhke suusamägi ja loota hingevärinal, et noored võõrsil
ära ei harjuks.
Vabariigi aastapäeva eelsel nädalal vaidles Kiviõli vabakoguduse pastor Allan Lilleorg kirikus naistega, mitu toidupakki tuleks heategevusürituseks kokku panna.
“Inimestel on raske, aga kas nad hakkavad laupäeval kodust välja tulema, et saada jahu ja kaerahelbeid,” kahtles Lilleorg.
“Tulevad-tulevad,” olid naised kindlad ja arvasid, et valmis panna tuleb vähemalt paarsada kotti.
Ent kui rahvast hakkas koguduse poole voolama, jahmusid nemadki. Seda, et 5000 elanikuga linnas vajab väikestki abi 400 inimest, ei osanud nad arvata.
Mõned inimesed pidasid saaki kesiseks ja nõudsid lisaks šokolaadi, oli ka neid, kes üritasid kavalalt teist korda sappa seista, et veel üht kotti saada. Enamik oli aga tänulik, sest näpud on nii põhjas, et iga kaerahelves kulub ära.
Kirikuabi populaarsus ei tähenda seda, et linn ise hädalisi ei aitaks. Aitab. Lihtsalt aeg on keeruline. Ühelt poolt oleks Kiviõlis nagu selliseid võimalusi, mida mujal naljalt ei näe, teisalt pole nendega midagi peale hakata.
Tahad korterit? Lihtne!
Lisaks sellele, et üle linna kõrgub tuhamäel vastavatud suusakeskus ja kooliõpilastel toimuvad ainsana Eestis mäesuusatunnid, on Kiviõlis ka väga kerge saada kinnisvaraomanikuks.
Linn annab Kiviõlisse sisse kirjutatud kodanikule korteri üürile tasuta, kui elanik ainult arveid korralikult maksab. Edaspidi võib sama korteri tasuta päriselt endale saada. Ometi pole see suutnud elanike äravoolu peatada, nagu ei peata mujalt Eestist lahkujaid teadmine, et elame looduslikult kaunis kohas ning siin on paks mets ja karud, ja kõik välismaalased kadestavad meid.
“Tööd ei ole või makstakse selle eest vähe,” ütleb viie lapse ema Julja Klein. Kui tema abikaasa Eduard töötuks jäi, oligi perel rahaline krahh käes. Säästa pole nad ammuilma sentigi suutnud. Nüüd on mehel jälle töö ja tasapisi püütakse ka võlgasid vähendada.
Viimaselt soojaarvelt vastu vaadanud võlg on sellest hoolimata 900 eurot ning selle maksmine läheb visalt. “Meie pole sugugi need kõige kehvemad, on ka selliseid, kellel midagi pole,” kinnitab Julja Klein.
Tinglikult pole enam midagi ka pensionäril, kes kõik arved korralikult ära maksab. Vanaproua, kes Säästumarketist koju sätib, räägib, et temal käib kogu elu range arvestuse järgi. “Esmalt maksan arved, siis teen ostunimekirja,” selgitab ta. “Koju minnes vaatan nimekirja üle ja arvutan igaks juhuks läbi. Tavaliselt on mul kuus võimalik toidule kulutada 50−70 eurot.”
Kui elad üksi keskküttega korteris ja tahad võlata elada, jääbki toidule kaks eurot päevas.
Soojaarvete suuruse poolest on Kiviõli maakonnas keskmisel kohal. Esimesel kohal on aga nende naaber Püssi. Kui Kiviõlis maksab soojusenergia MWh 75.06 eurot, siis Püssi elanikel tuleb maksta 98.88 eurot, mis on ka maakonna absoluutne tipp. Püssi amortiseerunud kortermaju vaadates tahaks sealt jooksujalu lahkuda.
Kolm kampsunit ülestikku selga tõmmanud Antonina Ofitserova meelest on aga tegu suurepärase kohaga. Eesti on imeline paik, Püssi aga lausa armas!
“Antonina, kust te pärit olete?”
“Kaugelt! Tulin siia Vorkutast!”
Müstilised omanikud
Seevastu Kiviõlis juhuslikult kohatud grusiin, kes on seal külaskäigul, vaatab mustendavate aknaaukudega tühje kortermaju imestusega ja ütleb, et nagu sõda oleks üle käinud!
Nii seisab Viru tänaval neljakorruseline lammutamisele määratud paneelmaja, mille elanikele on antud uued korterid. Neist on maha jäänud tohutu lasu asju, mõnest pea pool elamist. Ripneva uksega kapikeses on kõrvuti Cooperi ja Ludlumi raamatud ning pudrunui. On riideid, arveid, mööblitükke.
Keset segadust paistab silma korter, mille omanik on vahetanud vanad aknad plastakende vastu, paigaldanud metallukse ning sättinud aknalauale lopsakad lilled. Majas pole vett ega elektrit ning üsna arusaamatuks jääb, kuidas ja miks keegi seal ikka veel kodukaunistamisega tegeleb.
Kiviõli volikogu liige Erik Jürgenson ütleb, et olukord omanikega ongi Kiviõlis vahel üsna müstiline. Paljud korteriomanikud on jäljetult kadunud ning keegi ei tea neist midagi. Korterid aga seisavad ja koguvad võlgasid.
On ka neid, kes on maksmisega nii jänni jäänud, et ei püüagi seda enam teha. “Mõned majad on ka nii halvas korras, et nende renoveerimine läheks maksma kümneid tuhandeid eurosid. Sellist raha pole linnal kuskilt võtta, nagu ka sellist, millega lagunevad majad korraga maha lõhkuda,” räägib ta.
Omaaegset korterikitsikust mäletavad inimesed ei oleks iial uskunud, et saabub aeg, mil kortereid jagub kõigile ja maju on nii palju, et lükka teisi kopaga kokku!
Korteritekülluse põhjuseks on rahva äravool. Kunagi elas Kiviõlis 16 000 inimest, praegu aga ametlikult 5700, tegelikult ilmselt 5000. Ainuüksi viimase kümnendiga on lahkunud paar tuhat elanikku – kes Venemaale, kes Soome, kes suurematesse linnadesse tööd ja õnne otsima.
Küll nad tulevad!
Erik Jürgensoni jutust kõlab, et linn lihtsalt peab korda saama, muud võimalust pole. Kui linna kõrval kõrguvale tuhamäele rajatud seikluspark hakkab turiste tooma, kavatseb Kiviõli sellest võtta maksimumi.
“Euroopas on ju väikseid linnu, kus on üks ligitõmbav turismiatraktsioon ja enamik elanikest saab oma sissetuleku sealt. Miks see ei võiks meiega nii minna?”
Juba praegu tunnevad Venemaa kodanikud huvi Kiviõlis müügis olevate korterite vastu, olevat toimunud ka tehinguid.
“Paljud noored on läinud ära, aga nad tuleksid tagasi, kui kodukohas oleks midagi teha. Kiviõli on tegelikult elamiseks väga hea paik,” usub Jürgenson.
Tema jutt saab tuge Kiviõli keskuses asuvasse kohvikusse maandunud värvikalt seltskonnalt. Eakad hallipäised prouad naeravad kõlavalt, tellivad jäätist ja rüüpavad kohvi.
Need on pensionil õpetajad, kes saavad kord kuus kohvikus kokku, et juttu rääkida ja maailma asju arutada. Vanaprouad soovitavad võõral kohe nende tuhamäele suusatama minna ja ütlevad uhkusega, et enamik selle ehitajatest on olnud nende õpilased!
Elupõliste Kiviõli elanikena usuvad nad kaljukindlalt paremasse homsesse ja soovitavad inimestel vähem viriseda.
Päevakeskuses askeldav töötu hooldusõde Katja Pankova usub, et vahel aitab kursimuutus. Ta on üksikema, kes kasvatab viit last. “Oh, me saame hakkama, linn aitab,” räägib ta. Katja on internetist leitud lõigete abil hakanud tegema käsitööd ja valmis oskusi teiste töötutega jagama. Ehk õnnestub edaspidi ka midagi omatehtut müüa. Nii väga tahaks lastega koos kuhugi sõita! “Millegipärast on nii, et kui inimene tegeleb käsitööga, siis arvatakse, et see on tema hobi ja ta peaks asju tasuta ära andma,” on Katja märganud. “Aga iga riidelapp ja litter ju maksab!”
Kiviõlis võib näha, et ajaratas pöördub nende kasuks, kes on hoidnud alal vanu eluviise. Pole lõhkunud maha lauta ja teinud kartulimaa asemele ilumuru. Pensionärid Laine ja Endel Punga peavad veel kanu ja valmistuvad küülikuid võtma.
Elavad ise ja aitavad ka oma kolme last ning nende lapsi. Pojapere elab vanapaariga samas majas, tütred aga omal käel. “Eks me toetame neid, üks tütar on töötu, teise palk väike, aga kommunaalmaksud on kõrged. Üks pension läheb puhtalt laste abiks,” räägib proua Laine.
Teine pension kulub elektrile ja toidule, järele ei jää midagi. Kuritegude hulgalt oli Kiviõli mullu maakonnas viiendal kohal, neist kõige enam oli vargusi. Kuid pole hullu – oma 89 registreeritud vargusega edestab Kiviõli poole võrra Põltsamaa linna, kuid jääb oluliselt maha Türist.
Ehk juhtubki ime?
Mõne aasta eest juhtus, et endises kinomajas asuval vabakogudusel varastati ühel pimedal augustiööl katus pealt. “Kuuskümmend ruutu plekki kangutati lahti ja tassiti minema. See oli täielik löök, ometi lootsime ja muidugi palvetasime kõvasti,” räägib pastor Allan Lilleorg. “Aga kui nägime, et politsei tuli kohale, mehed tegid maja juures paar suitsu ja läksid minema, siis mõtlesin, et kirjutan küll siseministrile ja presidendile!”
Enne aga juhtus midagi toredat – politseist helistati ja öeldi, et tehke majauks lahti! Katus on kätte saadud ja tuuakse tagasi!
“Mine tea, ehk juhtub veel midagi head,” loodab Lilleorg. Imesid tuleb ju ette. Miks ei võiks juhtuda üks neist Kiviõlis.
TUHAMÄGEDE KÕRVAL
Kiviõli
- Kiviõli on Kirde-Eesti lääneserval 11,75 ruutkilomeetril asuv kahe tuhamäe ning Varinurme ja Küttejõu linnajaoga väikelinn.
- Viimasel ajal on linn tuntust võitnud tuhamäele rajatud seikluspargiga, kus praegu saab suuskadega laskuda neljal nõlval, töötavad hostel ja kohvik. Värskelt avatud keskusele on külastajatel jagunud vaid kiidusõnu, kuigi keskuse ehitamine on veel pooleli.
- Suvel peetakse mäel motofestivale, ning arendus turistide tõmbekeskuseks saamiseks jätkub.
Allikas: internet, Maaleht
