Klaasipealinn Järvakandi tahab linnaks
Järvakandi on mõtetes juba ammu linn. “Tere tulemast klaasipealinna!” hüüab üle peatänava ulatuv reklaamkiri, ükskõik kas sõidate sellesse valda sisse Rapla või Pärnu poolt.
Veel võiks Järvakandi olla Eesti tõukekelgupealinn. Jah, teistes maakohtades trehvab ka mõnd vanemat inimest üht jalga kelgujalasel hoidmas ja teist uljalt vibutamas, Järvakandis on see aga mitte üksikute veidrus, vaid kogukonna eluviis.
On tavaline argipäev ja ühtevalu ilmub nurga tagant mõni kelguline, olgu siis postiljon või niisama poodimineja.
Järvakandi on aga ka Eesti rokipealinn. Siinsel kolmel staadionil (lugesite õigesti — kolmel!) peetakse tõeliselt suurt muusikafestivali, Rabarock nimeks.
Kõigest sellest on kohalikele aga veel vähe. Nemad tahavad päris linnaks! Ja see pole niisama tahe, vaid Järvakandi vallavolikogu esitatud taotlus.
Esialgu läks see Rapla maavanema kätte, siis jõuab regionaalministrini ja lõpuks peaks siseminister selle taotluse rahuldama ning linnade-valdade nimekirjas muudatuse tegema.
Järvakandi vallavanem Mart Järvik ei näe, mis võiks tema juhitavat valda linnaks saamisel takistada. Võtame aga järjekorras läbi, mis ühes linnas peab olema ja mis Järvakandis tegelikult on.
Linnale omane tiheasustus on täiesti olemas. Kunagi lõigati Järvakandi küljest suurem osa maadest ära, alles jäi vaid 5 km² suurune maatükk.
Sellel elab 1400 inimest, peaaegu 300 ühel ruutkilomeetril. Eesti keskmine asustustihedus on pea 10 korda väiksem.
Ka linna tarvis on rahvast piisavalt. Eestis on praegugi ka mitu väiksemat. Näiteks Abja-Paluoja 1300 elanikuga. Kallaste 1100ga. Või Mõisaküla 946ga.
Järvakandis on 600 eramaja, samas troonivad ühe-kahekorruseliste kohal ka kolme-, nelja- ja viiekordsed.
Kool ja lasteaed
Vallal on lasteaed Pesamuna. Igal aastal läheb siit Järvakandi gümnaasiumi 14–19 last. Põhikooli jaoks piisavalt. Pealegi lisanduvad ümbruskonnast veel mõned koolilapsed.
Gümnaasiumi jaoks on seda vähe, see on valla juhtidele selge. Aga on plaane, kuidas gümnaasium, mis lõpueksamite tulemuste pingereas püsinud aastaid Eesti 60 hulgas, siia ometigi alles jätta.
Üks plaane on liituda mõne naaberkooliga nii, et gümnaasium oleks mitme peale üks, aga õpilased käiksid oma kooli ruumides edasi. Ainult õpetajad vehiksid käia koolist kooli.
Ühe raba taha jääb Vändra, vahemaa 21 km. Teise raba taha jääb Märjamaa, vahemaa 19 km. Linnulennult, kahjuks. Jääb veel maakonnakeskus Rapla, kuhu umbes 30 km.
On aga ka teine võimalus. Järvakandi on ju tegelikult veel üks pealinn — Eesti vibupealinn.
Sportvibu on siin lastud juba aastast 1968. Treenerina töötab Eestit olümpiamängudel esindanud ning praegugi mitmeid rahvuslikke rekordeid hoidev Raul Kivilo. Neli siinset vibulaskjat saavad EOK stipendiumi.
Mis oleks siis lihtsam, kui vibuhuvilised noored tuleksid õppima Järvakanti! Internaat on nagunii peaaegu ilma öömajalisteta. Küll on kolm staadioni, üks just vibulaskmise tarvis.
Ettevõtlus
Järvakandi majandus püsib klaasil. Õieti on see paik klaasikojast ja selle ümber kujunenud töölisasulast välja kasvanudki.
Jah, see klaas on ka katki läinud, lehtklaasi ei valmistata siin enam ammu, aga klaasitootmise tava pole katkenud.
AS Järvakandi Klaas valmistab klaastaarat ning on oma tootmishoonete ja ladude katuse alla pannud umbes viis hektarit maad.
Tööandjaid on vallas 40, töötuid poolesaja ringis.
Kui aga praegu veel plaanide ja taotluste seisus (Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuses) olevad mõtted teoks saavad, peaks siin tööpuuduse ja elanike juurdekasvu mure murtud olema.
Millised need plaanid on? “Kardan ära sõnuda, aga kui hästi läheb, saab askeldamist näha juba eeloleval suvel,” lausub vallavanem Mart Järvik.
Küllalt kindlalt võib aga loota, et siin asub tegutsema nn koostootmisjaam, mis hakkab müüma nii elektrit kui soojust.
“Energiahein,” ütleb märksõnana Tartu ülikooli magistriõppes passiivmaja teemaga tegelev Järvik.
Kultuur
Järvakandi vallamaja kõrval on kireva ajalooga ja üllatava sisekujundusega kultuurihall.
“Kui linnaks saame, eks siis ristime selle linnahalliks,” pistab kohalik kõrvalt. Selle lähedal asub mullu avatud Avatud Noortekeskus.
Ja üllatus-üllatus! Siin asub tulevasele linnale kohaselt ka ööklubi, peagi kaheaastaseks saav Club Cinema. “Raplamaa parim ja viisakaim”, nagu nad ise end tituleerivad. “Meil seksist kaugemale ei minda!” tõotas ööklubi eeskambri laes rippunud reklaamsärk.
Eesti kultuurikaardile on Järvakandi end aga kirjutanud Rabarockiga.
Tänavu 17.–18. juulil tuleb ta taas, juba kuuendat korda, kolmel kohalikul staadionil korraga. Vallavanem Järvik teeb siinkohal mõttelise kummarduse ettevõtmise hinge Kristo Rajasaare suunas.
Muud hüved
Ka kõige muu hinge ja ihu harimiseks vajalikuga on Järvakandi varustatud. Näiteks avalik saun. “Tõenäoliselt Raplamaa parim,” pistab vallavanem vahele.
Kui hooldekodu juurdeehitus teoks saab (viimane kord jäädi Šveitsi toetusrahast ilma), võib loota ka ujulat. Nõukogudeaegne väliujula, kus aknaklaasitehase sooja jõul talvelgi supelda võis, jääb vana korra positiivsete veidruste nimekirja.
Kes väljas süüa soovib — valida on mitme koha vahel. Hotellitoa leiab otsija samuti.
Vallas on kolm kirikut. Üks neist on varem koguni olnud alevi täitevkomitee hoone…
Päästekomando ja perearst on ka olemas. Ainus, millest mitugi tõukekelgutajat puudust tundis, on apteek. Vallavalitsus teab seda ja tõenäoliselt pole oma apteek kauge tulevik.
Aga miks äkki linnaks?
Nüüd aga põhiküsimus: miks Järvakandi üldse linnaks muuta tahetakse?
Ühtpidi on see lootuste lõppemise tulemus. Aastaid lootis Järvakandi, et Kehtna vald annab neile osa maadest, mis teatava moraalse õiguse järgi pidanuks Järvakandile kuuluma. Nii oleks saadud n-ö päris vallaks.
Seda aga ei juhtunud ja valla juhid ei vaata nende ümber laiuva Kehtna valla suunas sugugi hellust täis pilkudega. Aga kui vallaks ei saa, saagem siis parem linnaks!
Veel tõdevad valla juhid, et tegelikult oleks pidanud asja niipidi otsustama juba aastal 1999, kui valiti, kas endine alev jätkab linna või vallana — alevit ei näe Eesti seadused ju ette!
Viljandimaa alevid valisid toona linna, Raplamaa alevid (välja arvatud Rapla) aga valla tee. Nüüd teeb Järvakandi siis järsu pöörde (väikese hilinemisega).
Pole põhjust, miks see pööre ei peaks õnnestuma. “Kui see on kohalike inimeste kindel soov, siis mina kätt ette küll ei pane,” lausub regionaalminister Siim Kiisler.
Aga linnasoov pole järvakandilaste esimene tavatu mõte. Näiteks osaleti kahes uuringus Pärnu- ja Raplamaal, et selgitada välja plussid ja miinused nii Rapla maakonna omavalitsuste kui Pärnumaa omadega liitumise suhtes.
“Kui tulevikus peaks valitsus tahtma kohaldada sundliitumist, siis on järvakandilastel midagi tagataskus, mille põhjal saaks endi jaoks teha parima põhjendatud otsuse,” põhjendab Järvik.
Järvakandi staatuse muutumine
- 1945 — Järvakandi vallas moodustati kaks külanõukogu:
Järvakandi ja Tehaste.
- 1945 — Tehaste külanõukogust eraldati Järvakandi alev.
- 1950 — Järvakandi alev määrati kuuluma Vändra rajooni.
- 1954 — Tehaste külanõukogu liideti Eidaperega.
- 1960 — Järvakandi külanõukogu liideti Kehtnaga.
- 1962 — Vändra rajoon kaotati, Järvakandi jäi Rapla rajooni.
- 1972 — Eidapere külanõukogu kaotati, maad läksid Lelle
külanõukogu alla.
- 1975 — Lelle külanõukogu likvideeriti, maad läksid Kehtna
külanõukogu alla.
- 1991 — Järvakandi Alevi RSN Täitevkomiteest sai Järvakandi
alevivalitsus.
-1999 Alev muudeti Järvakandi vallaks.
Karula ei-meelsus mõjutab ka naabreid
Kuue Valga piirkonna omavalitsuse ühinemine on huvitavas seisus. Valmis on suur uuring, tegijaks OÜ Advisio. Igas omavalitsuses on peetud rahvakoosolek. Aga üksmeelt pole.
Üks kindlamaid vastuseisjaid on Karula, kus rahvakoosolekule kogunes üle 30 inimese. “Meelsus oli iseseisvalt jätkamise poolt,” kinnitab vallavanem Rain Ruusa. “Negatiivseks loeti Valga linna suurt võlakoormust, ühinemise plussiks aga ametnike kompetentsi kasvu.”
Ka Taheva vallas on peetud koosolek, rahva meelsuse teadasaamiseks on jagatud ankeete ja palutud neid täita internetis.
Ankeete on seni tagasi saadud 46. Valdavalt on vastajad seisukohal, et ühinemist nad ei toeta. “Paljudel juhtudel on, isegi nagu Karula eeskujul, välja toodud Valga linna suur laenukoormus,” tõdeb Taheva vallavanem Monika Rogenbaum.
Peaaegu kõik vastajad, nii ühinemise toetajad kui ka vastased, kardavad veelgi suuremat ääremaaks jäämist. Mures ollakse ka enda või oma pereliikmete töökohtade pärast. Murele lisaks toetab iseseisvalt jätkamise mõtet, et vallavalitsuse tööga ollakse rahul.
Rogenbaum küll rõõmustab selle üle, aga nendib, et elanikeni ei jõua see, missugused on kohalikule omavalitsusele esitatavad nõuded, millega ta peab suutma tegelda.
“Tuleb hakata tunnistama, et sündide arv on väga väike, mistõttu elanike arv kahaneb järjekindlalt,” nendib ta. “Väljaränne pole viimastel aastatel oluliselt kasvanud, aga toimub siiski.”
Nagu mitmel varasemalgi puhul, kui ühinemine puudutab valda ja linna, ollakse valdades usinamad arvamust avaldama. Rahvakoosolekul Valga linnas osales valgalasi vähe, silma jäid pigem linnaametnikud ja Taheva–Karula–Tõlliste valdade elanikud.
Aega asju selgeks rääkida ja ühinemise mõttega harjuda siiski veel on. Siht on seatud 2013. aasta peale, mil toimuvad kohalikud valimised. Enne seda on veel rahvahääletus.
Siseministeeriumi seisukoht on aga juba praegu selge: valdavalt on Eesti kohalikud omavalitsused liialt väikesed, et “tulemuslikult ja efektiivselt teostada omavalitsuslikku haldamist”.
“Väikesed omavalitsusüksused peavad oma jõud ühendama, on see siis koostöö või ühinemise kaudu,” seisab dokumendis, millele on alla kirjutanud siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik Kaie Masing.
Masingu hinnangul ei saa välistada ka — seda pärast märtsis toimuvaid Riigikogu valimisi — riigi tugevat sekkumist teatavate haldusterritoriaalsete ümberkorralduste läbiviimiseks.
Suur-Valga idee ohus
Rahva meelsus Valgamaa kuue omavalitsuse ühinemise teemal
- Pigem poolt: Tõlliste, Valga
- Pigem vastu: Karula, Hummuli
- Nii ja naa: Taheva, Õru
Allikas: rahvakoosolekud, Hele Heletäht
