Hindade võrdlused toovad esile, et kodumaised kaubad on enamasti importkaubast odavamad. Suurim hinnavahe kodumaise odavama toidu kasuks on juustu ja mahlade osas, mis on importjuustudest-mahladest tunduvalt odavamad.
Väga tähtis oli toidu kodumaisus 40%le küsitletutest, 47%le oli see mõnevõrra tähtis ja 13% ostjate jaoks ei omanud toid päritolu mingit tähtsust.

Samas seostatakse toidu maitset, värskust ja kvaliteeti siiski eelkõige Eesti toiduga, nii et arvatavasti 60-70% ostetakse ikkagi kodumaist toidukraami.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tõi esile, et hoiakutes on eestimaalaste kodumaise eelistus olnud alati väga kõrge. Tema sõnul oli see tänavu isegi 86%. Samas poodi minnes ostetakse siiski tunduvalt vähem eesti tooteid, kuna paljud inimesed lihtsalt ei jaksa kallimat ja kvaliteetsemat kodumaist kaupa osta ja valivadki hinna järgi. Tihtipeale ongi imporditud külmutatud liha, lihakonservid, konservkurgid jt toiduained odavamad.

„Eesti hoiakute eelistus kahjuks poodi minnes liigub rahakotti,“ nentis Sirje Potisepp. Eesti Konjunktuuriinstituudi viimane uuring toob elanike ostueelistused – kodumaine vs import – välja järgmiselt: Kui 2013. aastal eelistas kodumaist kaupa 75%, siis 2014, aastal 74% ja 2016. aastal juba 77% elanikest. Kindlasti eelistasid importkaupu, 2014. aastal 7% ja 2016. aastal 9% inimestest.

Ka on paljud toidukaupade ostukohad viimase aasta jooksul oma tähtsust kaotanud. Uuringu järgi ostab 89% tarbijatest toiduaineid peamiselt suurtest toidukauplustest, kus on kolm või enam kassat. 38% elanikest eelistab aga turult osta kala, liha, kartulit, puuvilju, marju ja mett. Otse tootjatelt armastatakse osta aga eelkõige mett.