Lisaks on tal olemas veterinaar- ja toiduametnike tunnustatud köök koos viinamarjadest veini valmistamise seadmetega.

Seni takistas väiketootjatel veini müümist karm alkoholi aktsiisi reguleeriv seadus, mis nõudis väikestes kogustes õlu või veini valmistajatelt samasuguste tingimuste täitmist nagu suurtelt tootjatelt.

Veinivilla vein tuleb

Pärast kaks aastat kestnud seadusepügala ministeeriumide vahel loksutamist sai muudatus lõpuks Riigikogus templi ja hakkas tänavu aprillist kehtima.

See tähendab, et väiketootjalt ei nõuta enam paari tuhande euro ringis maksma minevat pädeva mõõtja tunnistust. Mõõtmise korralduse hindamine on nüüdsest jäetud maksuhalduri õlgadele.

Lisaks anti maksuhaldurile õigus otsustada tagatise vajadus väiketootja puhul, kes toodab veini ja kääritatud jooki kuni 15 000
liitrit ning õlut kuni 40 000 liitrit aastas. Varem oli tagatis ka väiketootjatele kohustuslik.

“Nüüd on asi selgem ja lihtsam kui vana seaduse järgi,” hindab olukorda Jaak Eensalu. “Aga asi on veinimaade seadustest ikkagi veel kaugel.”

Ta arvab, et seadusepügala muutmise järel tulevad oma toodanguga turule eelkõige väikesed õllepruulijad, kuna õlle tegemine on veiniteost lihtsam. “Äkki nuputan sügisel ikkagi ühe ametliku veini valmis, kui marju tuleb,” lisab Eensalu.

Maalehega koos koduveinikonkurssi korraldav Veinivilla perenaine Tiina Kuuler kinnitab, et koduveini valmistamine on väga popp.

Seda näitab ka esitatud toodete arv. Eelmisel aastal toodi konkursile 74 veini, tänavu saatsid meistrid üle Eesti neid juba 133.

“Neid inimesi, kes suudavad ennast nõuete rägastikust läbi närida ja teha tootmiseks vajalikud investeeringud, on kindlasti palju vähem,” arvab Kuuler. “Küll ei pea alkoholitootmise alustamiseks olema enam nii palju raha.”

Kuuler ise loodab bürokraatia vormistamisega ühele poole jõuda tänavu talveks, nii et Veinivilla veini võib hakata saama alates järgmisest aastast.

Veiniköögi teeks ära ka

Mullu ja ka tänavu Maalehe konkursil osalenud Henri Kodusaar on juba aastaid koduaiast pärit marjadest veini valmistanud. Aasta peale koguneb 500 liitrit joovastavat jooki, mis on ilusti pudelitesse villitud ja Heinzi Veinikeldri sildiga varustatud.

Seni on meister oma kraami sõpradele ja sugulastele kingituseks jaganud. Need omakorda on soovitanud mehel väikese tööstuse teha.

“Veinitööstust vast mitte, aga oma väikese veiniköögi, kus aastas 1500–2000 liitrit valmistada, teeks ära ka,” arvab Kodusaar.

Seni pole ta müügiks valmistamise peale tõsiselt mõelnud, aga nüüd, pärast tingimusi lõdvendavat seadusemuudatust, lubab mees hakata asja täpsemalt uurima.

Vt ka “Usinad ametnikud tõmbasid Eesti viinamarjaveini müügile vee peale”,

ML, 9. dets 2010



SEADUS

Muudatused väiketootjale

- Seadusemuudatusega said eelise suurtest alkoholitootjatest sõltumatud väikeettevõtjad, kelle aastane tootmismaht on kuni 40 000 liitrit õlut või kokku kuni 15 000 liitrit veini ja kääritatud jooki aastas.

- Sellistel ettevõtjatel ei pea mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud.

- Neil tuleb laos olevale alkoholile esitada aktsiisi maksmise tagatis vaid siis, kui maksuhalduril on alust arvata, et maksu­kohustus võib jääda täitmata ja ta nõuab tagatise esitamist.

Allikas: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus