Kogemus: elektri hinda saab alla kaubelda

 (20)
Kogemus: elektri hinda saab alla kaubelda
Ylle Rajasaarel on elektriarve mõõdukana hoidmiseks kaks viisi: usin kauplemine elektrimüüjatega ning kodumasinate säästlik kasutamine.Foto: Karin Kaljuläte

Avatud elektriturg sarnaneb idamaise turuga: klient peab siin häälekalt ja järjekindlalt kauplema. Põhjamaine tagasihoidlikkus tuleb elektrifirmadega
suheldes unustada.

Harjumaal elav Ylle Rajasaar sisestas kuu aja eest oma andmed Eleringi andmelao koduleheküljele. Sellega andis ta elektrimüüjatele õiguse teha endale pakkumisi lähtuvalt reaalse elektritarbimise ajaloost.

Sellele reageerisid Eesti Energia ning Imatra Elekter.

“Sõlmisin Eesti Energiaga lepingu, kuid otsustasin, et sellega ma veel ei lepi,” räägib keskkonnasaadete produtsendina töötav Rajasaar. “Teadsin, et Eesti Energia teeb ka personaal­seid pakkumisi. Võtsingi eesmärgiks saada võimalikult soodus fikseeritud hind.”

Iga uus oli odavam

Lepingu sõlmimine kujunes nõnda hoopis kauplemise alguspunktiks, mitte lõpplahenduseks.

Nimelt näeb seadus ette, et internetis või telefoni teel sõlmitud lepingut on 14 päeva jooksul võimalik täiesti valutult tühistada.

Rajasaar otsustas seda sätet täiel määral kasutada ning soovitab oma eeskuju järgida ka kõigil teistel.

“Peagi helistas Eesti Energiast mu sõbranna seal töötav tuttav, kes ütles, et kuulis, et soovin personaalset pakkumist. Ta teatas, et teebki nüüd selle,” meenutab Rajasaar.

Muidugi tühistas naine nüüd esimese lepingu ning sõlmis Eesti Energiaga uue ja sood­sama.

Seotud lood:

Läks aga vaid mõni päev, ja postkasti tuli 220 Energia pakkumine, mis oli veel soodsam kui Eesti Energia personaalpakkumine. “Katkestasin lepingu ning sõlmisin uue Energia 220ga,” lausub Rajasaar.

Kümne päeva pärast laekus veelgi soodsam pakkumine Elektrumilt.

“Seepeale helistasin Eesti Energia klienditeenindusse ja küsisin, miks teised suudavad pakkuda nii palju soodsamat hinda? Lugesin telefonis Energia 220 pakkumise ette, Eesti Energia klienditeenindaja arvutas selle lahti ja tegi omapoolse sooduspakkumise.”

Ütlematagi on selge, et Rajasaar katkestas nüüd lepingu Energia 220ga ning sõlmis järjekordse kontrahti Eesti Energiaga.

Võrreldes alguses sõlmitud esimese lepinguga, on ta nüüdseks saavutanud 1,6 sendi võrra soodsama kilovatt-tunni. Majapidamise 9800 kilovatt-tunnist aastatarbimist arvestades tähendab see enam kui 150eurost kokkuhoidu.

Katkestamist ei karda

Hasartselt kaubelnud Rajasaar leiab, et lepingute tühistamine ja sõlmimine on väga lihtne. Vana lepingu tühistamiseks piisab kõige lihtsamast e-kirjast (mingeid digiallkirju anda pole tarvis).

Uue lepingupartneriga saab kauba kokku rääkida telefoni teel, jääb üle oodata vaid uue lepingu laekumist e-postkasti. See saabub enamasti mõne minutiga, vähemalt Eesti Energia puhul.

“Kui võtad korra nädalas elektrihinnad ette ja vaatad, mis on turul juhtunud, siis on täiesti võimalik leida üha soodsamaid lepinguid. Kui jätta valik viimasele päevale, ei pruugi see enam õnnestuda,” ütleb Rajasaar.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturu talituse juhataja Jako Reinaste kinnitab, et internetis ja telefoni teel sõlmitud lepinguid saab 14 päeva jooksul tõesti tühistada, lisaks on elektrimüüjatel keelatud nõuda lepingu tühistamise tasu.

“Kui hinnad langevad, on võimalik saada soodsaid lepinguid,” tõdeb Reinaste.

Samas ei pruugi hinnalangus väga kaua kesta – praegused sooduspakkumised pole tingitud ainult müügikampaaniast, vaid ka veerohkest sügisest, mis hüdroelektrijaamadele tööd annab.

“Vabalt võib tekkida ka täiesti vastupidine olukord: turg hakkab eeldama, et tuleb krõbe talv, ning hinnad tõenäoliselt tõusevad. Seetõttu ei maksa lepingu sõlmimisega oodata viimase päevani,” lisab Reinaste.

10. detsember on viimane päev, mil saab sõlmida lepinguid, mis jõustuvad uue aasta esimesel jaanuaril. Kuid elektrimüüjad jätkavad pakkumiste tegemist ka pärast seda kuupäeva, lihtsalt lepingute jõustumise aeg nihkub hilisemaks.

Raamatukogud hädas

Eespool kirjeldatud aktiivne kauplemine on kerge siis, kui inimesel on regulaarne ligipääs internetile. Neile, kel see puudub, on soovitatud pöörduda näiteks raamatukogude avalike internetipunktide poole.

Seda ongi paljud vanemad inimesed teinud, kuid raamatukogutöötajatele mõneti ootamatult eeldavad nad tihti, et saaksid paketi valikul ka sisulist abi.

“Aga me ju ei oska nõustada, endalgi on asi segane!” hüüab Pärnumaal asuva Urge raamatukogu juhataja Liivia Koolme.

Loe veel

Ühe vanapaariga istus ta pikalt arvuti taga ja valis pakette. “Teistele olen paraku sunnitud ütlema, et võtke siia tulles keegi noorem endale abiks, sest aasta lõpul on raamatukogutöötajatel niigi väga palju tegemist,” lausus ta.

Lõpuks saatis Koolme majandusministeeriumisse palve, et keegi võiks tulla inimestele paketivaliku põhimõtteid selgitama. Energiaturu talituse peaspetsialist Rein Vaks tuligi Urge raamatukokku rahvaga kohtuma ning asjad said palju selgemaks.

Ühe Harjumaal asuva maaraamatukogu tundmatuks jääda sooviv juhataja võrdles olukorda nõukogude ajaga, mil raamatukogude õlule pandi isegi loomade loendamine.

“Minister Lang leidis, et raamatukoguhoidjad ei oska valida kirjandust, kuid nüüd peame oskama valida elektripakette! See on ju nonsenss,” leiab ta. “Eesti Post müüb ainult Eesti Energia pakette, huvitav, kas meie võiksime ka sõlmida mõne müüjaga lepingu, et turustame ainult nende pakette ja saame selle eest väikest toetust?”

Viljandimaa Viiratsi raamatukogu bibliograaf Kai Oidermaa pole seni pidanud oma külastajaid paketi valikul aitama, nood on sellega ise toime tulnud.

“Kuid minult on siiski küsitud, kas elektrimüüja valikust sõltub ka see, kui ruttu võrgufirma parandab sinuni toova elektriliini rikke,” toob Oidermaa näiteks.

Maaleht edastas selle küsimuse Jako Reinastele.

“Sisulist vahet ei ole,” vastas ametnik. “Igal võrguettevõttel on kohustus rikked kiiresti kõrvaldada, keegi ei taha endale plekki külge. Võrguettevõte ei jõua igapäevast tööd tehes tähele panna, kelle klient sa parajasti oled, sest liini otsas on enamasti ju mitmeid tarbijaid.”

Valiku piiriks 60 eurot

Neil, kes alles praegu asuvad paketti valima, soovitab Reinaste alustada majandusministeeriumi loodud portaalist www.avatud2013.ee. Sealt leiab viiteid nii elektrimüüjatele kui ka pakkumiste võrdlusportaalidele.

Väikese elektritarbimisega majapidamistel (näiteks ühistuta majade korteritel) tuleb peamine otsus langetada küsimuses, kas eelistada fikseeritud hinda, börsihinda või selle kombinatsiooni.

Kui see valik tehtud, on juba üsna ükskõik, millise müüjaga leping sõlmida: hinnavahed on väga väikesed. “Ent kui kuu elektriarve on juba 60 euro kandis, võib õige müüja ja paketi valik seda kahandada mitme euro võrra,” lisab Reinaste.

Uuest aastast paratamatult kopsakamaks muutuva elektriarve vähendamise peamised võimalused peituvad kokkuhoius. “Igaüks võiks mõelda, ehk on tema kodus siiski mõni seade, mis võtab liiga palju elektrit või teeb seda valel ajal,” soovitab Reinaste.

Sama meelt on ka Ylle Rajasaar. “Üks asi on võitlemine hea hinna eest, kuid teine ja märksa olulisem on su enda tarbimine,” ütleb ta. “Ma ei hoia elektriseadmeid kunagi ootetežiimis. Kui laen telefoni või arvutit, tõmban nad pärast aku täis saamist seinast välja.”

Majapidamise suurim energiaröövel on Rajasaare sõnul külmkapp ning uue kapi soetamisel tuleks kindlasti lähtuda selle säästlikkusest. “Need tunduvad väikeste sammudena, kuid annavad tegelikult märgatavat kokkuhoidu,” väidab ta.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare