Kogu Eesti energia võiks aastal 2030 tulla taastuvatest allikatest

 (5)
Kogu Eesti energia võiks aastal 2030 tulla taastuvatest allikatest
Utilitase juht Prrit Koit leiab, et Eesti võimas edulugu võiks peituda taastuvenergia kasutamises kuni süsinukuvaba majanduseni välja.Andres Orula

OÜ Utilitas kontserni juht ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige Priit Koit märkis tänasel puiduenergia seminaril, et energiapuidu kasutamine aitab luua töökohti ning tagada energiasõltumatust.

Koit kinnitas, et just tänu hakkpuidu üha hoogsamale kasutamisele kaugküttes on Eesti täitnud üle poole aastaks 2020 võetud taastuvenergia kasutamise eesmärkidest. Euroopa Liidu üleselt peab taastuvenergia kasutamise osakaal kogu energiatarbest olema vähemalt 27%.

Ta märgib, et Euroopa Liit soovib edaspidi ka seadusandlust kohendada selliselt, et saastekvoodi hind motiveeriks riike investeerima taastuvenergia, sh siis ka puiduenergia kasutuselevõtmisse. Nii on ka pärast 2020. aasta eesmärkide täitmist vajalik taastuvenergia direktiivi uuendamine.

„Euroopa liigub üha suurema taastuvenergia kasutamise poole ja väga oluline osa selles on puidul,” rääkis Priit Koit. „Aastal 2018 on oodata euroliidu poolseid liikmesriikidele mittesiduvaid juhiseid taastuvenergia rakendamise valdkonnas.”
Üks kindel ja tõestatud võimalus on seniste katlamajade asemel koostootmisjaamade kasutamist – viimaste kasutegur on peaaegu 100%, tavalises soojuselektrijaamas on see keskmiselt vaid 40%. Priit Koit toob näite Eestist – Väo II koostootmisjaama käivitamise järel jääb igal aastal tänu puidukütuse kasutamisele emiteerimata 460 000 tonni süsihappegaasi. Edasi arvutades jääb Eestisse igal aastal 40 miljonit eurot kütuseimpordi vähenemise tõttu.

Seotud lood:

Aastatel 2016–2018 kasvab puidu täiendav tarbimine kaugküttesektoris 730 000 tm (1530 GWh) võrra. Koit tuletab ka meelde, et praeguses koalitsioonileppes on kirjas – aastal 2030 toodetakse 80% soojusenergiast Eestis biobassist. See tähendab, et koos tööstuslike koostootmisjaamadega peaks puidukasutus energeetikas suurenema 2,2 miljoni tihumeetri võrra aastas.
Priit Koit näeb Eesti võimaliku eduloona siinse puhta looduse hoidmist ja süsinikuvaba majanduse arendamist, millest võiks saada meie konkurentsieelist globaalselt.

„Eesmärgid peavad olema ambitsioonikad, silmapaistvad. Näiteks täielik taastuvenergeetikale üleminek aastaks 2030,” kirjeldab ta. „Aga see kõik, meie metsamajanduse järkusuutlikkus, stabiilne hind tarbijale ja pikaajaline turg tootjatele oleksid tagatud ja et need kõlaksid ka kogu Euroopas usutavalt.”
Olgu öeldud, et n-ö ametlikult on praegune valitsus deklareerinud, et aastaks 2030 peaks taastuvenergia osakaal olema Eestis 50% kogu tarbitavast energiast.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare