Kohalik kogukond on Saesaare paisu likvideerimise asjus kaheks jagunenud

"Ligi 60 aastat tagasi Ahja jõele rajatud Saesaare pais mõjub negatiivselt veekogu seisundile, vähendades kalapopulatsioone ning tõkestades nende rändeid," arvab keskkonnaamet.

Lisaks kalastikule on paisutus vähendanud kogu ülejäänud vee-elustiku arvukust, kuna paisjärve kogunenud muda ning sügavamate veekihtide hapnikupuudus muudavad veekogu sobimatuks elupaigaks paljudele liikidele.

Eesmärgiga saavutada Ahja jõe hea seisund ning ökoloogiline tasakaal, on pakutud võimalikuks lahenduseks Saesaare paisu likvideerimist ja ürgoru taastamist, mille kohta valmis keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne.

Aruanne käsitleb paisu võimaliku likvideerimisega kaasnevat keskkonnamõju, samuti antakse soovitused parima lahenduse valikuks. KMH tulemusena märgitakse, et paisutuse täielik likvideerimine on eelistatuim valik jõe hea seisundi, vee-elustiku, kalastiku ning loodusala kaitse-väärtuste, taimkatte ja linnustiku jaoks. Seda, milliseks võib Ahja loodusala kujuneda pärast paisutuse likvideerimist, saab vaadata Saesaare kohta tehtud 3D visualiseeringutest.

„Läbi kogu protsessi on olnud olulisel kohal küsimused uputatud liivakivipaljandite ja koobaste parima säilitamise ning nende taas päevavalgele toomise võimalikkusest. Ka selles osas annab aruanne vajalikud vastused,“ kommenteeris hindamise tellinud keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein.

Lisaks keskkonnakaitselistele eesmärkidele on selliste muutuste puhul oluline arvestada sotsiaalmajanduslike aspektidega ning kogukonna seisukohtadega.

„Uuringu käigus viidi läbi küsitlus kohalike huvigruppide ja kogukondade seas, kust selgus, et seisukohad paisu likvideerimise osas jagunevad kaheks, leidub nii lammutamise pooldajaid kui ka vastaseid. Seetõttu ongi oluline koostöös maaomanike, omavalitsuste ja kohalike elanikega leida parimad lahendused Ahja loodusala tulevikuks,“ selgitas keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle.

„Meie varasemad kogemused keskkonnakorralduses näitavad, et palju väärtuslikku infot saab kohalikult kogukonnalt, mistõttu kõik ettepanekud ja seisukohad on teretulnud. Pärast ettepanekute laekumist ja analüüsi saame need läbi arutada ning küsimustele vastata KMH avalikul arutelul,“ lausus Kalle.

Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi Saesaare paisu likvideerimise keskkonnamõju hindamise avalikule arutelule 2. veebruaril kell 17 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, et leida parim lahendus Ahja loodusala tulevikuks.

Põhjendatud ettepanekuid, seisukohti ja küsimusi aruande kohta ootab amet kuni 31. jaanuarini. Aruande materjalide ja lisainfoga saab tutvuda keskkonnaameti veebilehel ning Räpina kontoris.